Eesti Päevalehes kirjutab üks näitsik sellest, kui halvad olevat EKRE mehed. Uued Uudised üritavad talle vastuses midagi selgitada.
Alustuseks oluline vigade parandus. Anna-Maria Uulma kirjutab oma loos: „See on selline professionaalne küsimus ja tegelikult enda rolli tunnetamise küsimus,” ütles teine Helme, Martin, hiljuti Kuku raadio saates „Olukorrast ajakirjanduses”. Ta lisas: „Nii nagu poliitikud ei tohiks sekkuda ajakirjandusse, ei tohiks ajakirjanikud sekkuda poliitikasse ja see hoiaks väga palju ära.”
Uute Uudiste andmetel ei ole Martin Helme Kuku raadio saates “Olukorras ajakirjanduses” kunagi käinud. Ehk oli see Õhtulehe peatoimetaja Martin Šmutov, kes tõepoolest oli 6. mai saates ja just sel teemal rääkis?
Aga asja juurde. Teile, lumeräitsakad, on tõesti räägitud sellest, mida 50 aastat Nõukogude võimu meile tähendasid, ja see kõik on õige. Ainult et teile ei räägita, et Laulva revolutsiooni ajal olid meie unistused teised. Jah, nende seas oli taasühinemine Euroopaga ja avatud maailm, aga seal oli ka muud.
Esiteks – me tahtsime otsustamisõigust Moskvast Tallinnasse tuua. Me saime selle. Ja nüüd oleme ära andnud – te ikka teate, et umbes 90% meie seadusandlusest põhineb eurodirektiividel, millest paljud on meile koormavad ja kahjulikud?
Ivo Linna laulis siis: “Peatage Lasnamäe!” Me muretsesime selle üle, et suurest NLiidust tuuakse siia liiga palju võõraid ning eestlased lahustuvad neisse. Ja nüüd ehitavad isegi Toompeale viiva Komandandi tee paekivimüüri ukrainlased. Migrantide mullune sisserände arv oli 22 000 (erinevates kategooriates) ja see on sama palju, kui nõukaaja kõige venestavamatel aastatel. See, et nad on ajutised, ei oma tähtsust – ajutisel on komme muutuda ruttu alaliseks.
Te räägite sõnavabadusest – see oli meil 1990. aastatel. Nüüd on taas teemad, millest rääkida ei tohi, inimesed, kes väljendavad “valesid” mõtteid, kutsutakse üles sulgema suu “vihakõnelejatel”, kes ütlevad, et migrante ei tohiks siia vedada – meie põlvkonnale on see väga tuttav nõukaajast, mil olid omad “kodanlikud natsionalistid” ja töökollektiivid mõistsid hukka teisitimõtlejaid. Praegu on see kõik lihtsalt teistsuguses vormis. Teie põlvkond lihtsalt ei tea seda ja teile ka ei räägita selle sarnasusest tänasega, seepärast peate te toimuvat õigeks.
Te räägite jagunemisest leeridesse, justkui oleks see EKRE süü. Vaadake hoolega – näpuga näitavad kõik üksteise peale ja seda tehti juba enne EKRE teket. Taas – te olete vist liiga noor ega mäleta, kuidas omal ajal oli samas rollis Keskerakond, keda meedia ja võimulolijad igati halvustasid? Te olete praegu täiskasvanuks saanud ja märkate seda alles nüüd.
Te räägite vastutusest oma sõnade eest. Üks teie leeri inimene, Karoli Hindriks, postitas Facebookis loo ameeriklannast, keda rukkilillemärkidega mehed olevat kividega pildunud. Juhtum seostati kohe EKRE-ga ja isegi tipp-poliitikud mõistsid rünnaku hukka – politseijuurdlus selgitas välja, et seda rünnakut polnudki. Keegi pole selle loo eest vastutust endale võtnud. Miks te samasuguse nõudmisega Hindriksi poole ei pöördu?
Te räägite EKRE inimeste kodusest kasvatusest. Teie esile toodud Helmede väljendid on sadu kordi ajakirjanduses ära leierdatud ja sealt ka teieni jõudnud. Kümneid kordi on selgitatud, et väljend “päid veeretama” ei tähenda, et kohtunikke asutakse hukkama – see tähendab, et ebakompetentsed ja kallutatud kohtunikud vabastatakse töölt ning asemele tulevad teised. Kui öeldakse, et “bussijuht laskis peatuses inimesed maha”, kas siis Anna-Maria pistab kiljuma: appi, massimõrv!?
Siin on tegu suure probleemiga. On olemas mõiste “funktsionaalne lugemisoskus”, mis tähendab loetu mõistmist ehk inimene mõistab seda, mida ta loeb, ja on võimeline seda ka teistele selgitama. Martin Ehala juhitud töögrupi 2009. ja 2010. aastal tehtud uuringu kohaselt on eriti halb lugu just kooli lõpetanute funktsionaalse keeleoskusega (Sirp, 1. detsember 2011).
Uuring hõlmas kõrgkoolide esmakursuslasi. Testi sooritanud 263 üliõpilasest rohkem kui poole funktsionaalne keeleoskus jäi alla edukaks õppimiseks ja tööks vajalikku taset. Mida see tähendab? Just seda, et Anna-Maria sugused noored inimesed ei saa enam aru kujundlikust kõnepruugist – et peade veeretamine ei tähenda peadega jalgpalli mängivaid ekrelasi!
Ilmselt on tollane kehva funktsionaalse lugemisoskusega põlvkond jõudnud ka tänasesse ajakirjandusse ja uued põlvkonnad mõistmatuid kasvavad peale. Juba praegu on suur osa ühiskonnast võimetu aru saama kujundlikust kõnest ja varsti langeb keeleoskus primitiivsuse tasemele.
Miks teie põlvkond selekteerib asju valikuliselt? Te räägite EKRE sõnakasutusest, kuid pole ilmselt kunagi huvi tundnud selle vastu, et Tarand lubas kodanlikele natsionalistidele kuuli kuklasse lasta; et Valdo Randpere tahab korruptandid kohtuta hukata; et sots Sven Mikser saatis ekrelase Henn Põlluaasa ühes komisjonis karu väljundorganisse, ja nii edasi.
Isegi ajakirjandust kaitsete te üheülbaliselt. Te pole ilmselt tähele pannud, kuidas EKRE kohta käivate lugude pealkirjas on kõige räigemad sõnad (te ilmselt pealkirju ainult loetegi), ja kui tuleb tekst, siis 90% sellest on täitsa normaalne. Aga selleks, et EKRE-t halvustada, pannakse pealkirja kõige hullemad väljendid, mis on enamasti kontekstist välja kistud. Ja ajakirjandust ei kritiseeri mitte ainult rahvuskonservatiivid – suurt pahameelt äratas ka Johannes Tralla käitumine keskerakondlase Mihhail Kõlvartiga, sest ajakirjanik otsustas talt vabandusi välja pigistada.
Teate, mis on teie põlvkonna viga? See, et te ei mõtle enam oma peaga, vaid lasete ajusid pesta. Te väidate, et ajakirjandusvabadust piiratakse ning lähtute Lobjakase ja Kiisleri juhtumist ehk sellest, mida nende kohta räägitakse. Te ei tahagi märgata seda, kuidas ajakirjanduses inimesed nagunii vahetuvad sageli – alles teatati Ainar Ruussaare koondamisest. Te ei tea sedagi, kui ebaprofessionaalselt käitub näiteks Vilja Kiisler, kes ei varja oma vaenu intervjueeritava vastu ja ütles EKRE liikmele, kolme lapse emale Kadri Vilbale otse – ma ei tahaks teiega isegi rääkida!
Anna-Maria Uulma, te räägite, et räuskavad poliitikud on jõudnud valitsusse ja ütlete, et on tunda, kuidas me liigume küüditamiste poole. Kas teie, noor daam, annate üldse endale aru, milliste sõnadega te mängite? Teie, “kasvatatud laps”, söandate panna suure osa Eesti inimestest potentsiaalsete küüditajate nimekirja? Kuigi ilmselt on 100 000 EKRE valijat teie arvates ilmselt lihtsalt petetud ja ära lollitatud, madala haridus- ja kultuuritasemega, mida te olete samuti ajakirjandusest lugenud…
Lõpetuseks võibki ainult kõigile noortele soovitada – kui te ei soovi lumehelbekese nime, siis ärge nii ka käituge! Anna-Maria Uulma kahjuks ainult tõestas, et lumehelbeke, tasa-tasa, langes aknale… klirr! Teid on tõesti teisiti kasvatatud…
Allikas: Delfi