Meil on uus rahandusminister. Inimene kellel oli juba lapsepõlves unistus ministriks saada. Tahes tahtmata meenuvad laused filmist „Mehed ei nuta“ – ,,Mina…ikka mina! Juba laste muusikakoolis…“
Ainult, et see minister ei pääsenud püünele isamaas ja seetõttu tuli külje alla pugeda Kaja Kallasele. See minister on oma sõnade järgi suur rohepöörde ja meretuuleparkide elluviija.
Keegi kihnlane, ristinimega Arseni, olevat juba oma küünis pimedal talveõhtul loonud valemi, kuidas toota vesinikku mereveest null euro eest.
Kunagi üks mu kolleeg ütles värskele ministrile, et ära sa kirjuta oma CV-sse Tartu ülikooli Pärnu kolledži bakalaureus. See pidavat lahja tunduma. Kirjuta lihtsalt Tartu ülikool/rahandus – tundub tõsisem. Eriti hale tundus see eneseüllituslik kisa kui 2020. aasta suvel võeti vastu seadus, mis tooks laevad Eesti lipu alla tagasi. Laul oli vägev. Meie tegime! Paraku on selle kahe ja poole aasta jooksul tulnud Eesti lipu alla ainult üks laev. Ja seegi mitte kaubatanker vaid punkerlaev Ristna, mis niikuinii baseerub alaliselt sadamas ja punkerdab kaubalaevu. Aga pidi tulema lipu alla 500 laeva. Tsiteerin siinkohal meie värsket ministrit 2020. aastal: „Majanduskomisjoni liige Annely Akkermann ütles, et muudatused loovad eeldused, et Eesti reederid saavad taas masti tõmmata sini-must-valge lipu. Prognooside kohaselt võiksid muudatused tuua 2025. aastaks Eesti lipu alla tuua mitusada suurt merelaeva. Aga see on pikem teema, mis tuleb veel arutusele tulevikus.
Ja muide. Proua ise ütles, miks ta läks reffide sekka – sest Isamaaliidus poleks tal võimalust riigikogusse saada. Lugege proua ministri väljaöeldut 2017. aastal. “See otsustataksegi nendel valimistel ära. Kui meil õnnestub valida õige juht erakonnale, siis me oleme järgmine kord tugevamad kui eelmine kord, aga kui ei õnnestu, siis ma kardan, et me jääme ajalukku parlamendiparteina,” arutles toonane IRL-i liige Anneli Akkermann. Mis siis on tähtsam- kas oma erakonna vaateid ellu viia või ükskõik, mis erakonnas riigikogusse?
Roland Mere