Kolmapäeval oli Riigikogus menetlemisel valitsuse soov lasta välismaalaste seaduse lahjendamise kaudu Eestisse veel rohkem venekeelseid odavtöölisi ja selle vastu astus teravalt välja EKRE fraktsiooni saadik Anti Poolamets.
“Head kolleegid! Härra Reinsalu nimetas siin kokteili ja see kokteil on põlemisohtlik. Kui te siin tikkudega mängite meie sisserändeteemadel, siis see kokteil võib tõesti plahvatada ja see ei võtagi kaua aega, sellepärast et massiimmigratsioon on juba toimunud.
Kui me neid aastaid vaatame, kus oli 5000–7000 sisserändesaldo suurem meie kahjuks, siis me võime öelda, jah, massiline sisseränne on toimunud. Mis paneb mõtlema, on see, et alles me võtsime vastu Ukraina põgenikke. Veel enne, kui põgenikke vastu võtsime, võtsime massiliselt vastu Ukraina tööjõudu.
See oli juba enne 2022. aastat märgatav, kuidas paljudes kohtades ei saanudki enam eesti keelega hakkama, aga nähes sellist olukorda, mis siin viimastel aastatel on olnud, kus on lausa massiline, eriti pealinnas, aga ka väiksemates kohtades, siis tuleb meelde kaheksakümnendate Eesti, kus ei saanud eesti keeles asju ajada. Mis tähendab, et massiimmigratsioon on praegu väga kriitiliselt eesti keele olukorda halvendav, Eesti inimeste töökohti ära võttev ja rahvusriiki lammutav üleüldiselt, sest ma ütleks, et see pilt pealinnas on lihtsalt depressiivne, kui kogu aeg tuleb meelde kaheksakümnendate Eesti.
Aga kuidas see annab meile õiguse oma inimestesse suhtuda üleolevalt, et teie ei ole meile prioriteet, me võtame siia asemele odavtööjõu? Me oleme siin vande andnud Eesti inimeste eest seista, rahvusriigi eest seista. Aga ei, keegi teine tõlgendab seda alati omamoodi: ei, meile on võõrad tähtsamad, ei, me tõstamegi oma inimesed töökohalt välja.
Neid lugusid on juba praegu küllalt, kus terve kollektiiv vahetatakse odavtööjõu vastu välja, ja need on südantlõhestavad lood, eriti väiksemates kohtades, kus inimesed ei leiagi enam mingit muud tööd. Mis tunne on? Sa oleks nagu oma kodumaalt välja visatud. Ja see lõpebki sellega, et nad on välja visatud, sest nad lähevad ise välismaale hiljem tööd otsima.
Vaatame nüüd, kui palju on islamiusuliste arv Eestis kasvanud. Kaitsepolitsei on olnud väga mures. See on kümne aastaga neljakordistunud. PPA andmetel on kõikvõimalike islamiriikidest pärit inimeste elamislubade ja viisade arv olnud veel 2022 üle 12 000. Nii et julgeolekuprobleem on meil samamoodi laual.
Surve avalikele teenustele. Siin eelmise eelnõu puhul oli lausa nimekiri, et see kõik võib stsenaariumi nr 2 puhul võtta kõikvõimalike koolikulude ja muude kuludega seoses 17 miljonit eurot, sellesama sissetuleva tööjõu laste ja nende enda erinevad koolitused. Kus on see kasum? Kus on see kasum, kus on see kasu kogu ühiskonnale?
Julgeolekuriskid. Tõepoolest, kaitsepolitsei on märkinud, et Eestisse on tulnud nende üle 10 000 islamiusulise hulgas ka radikaliseerunud persoone. Ja kui me vaatame, kust riikidest siis need elamisload on saadud näiteks siis Kõrgõzstan, Aserbaidžaan, Nigeeria, Usbekistan. Aga tuletame meelde, mulle seondub Usbekistaniga mõningaid lugusid, kus nendest riikidest pärit asüüliotsijad panid toime jõhkraid terroritegusid, eriti kui neile lükati asüülitaotlus tagasi. Oli radikaliseerumine.
Tuletame meelde, mis Soomes juhtus. Meil võiks olla mingi ajalooline mälu, et Turu linnas lõigati kõri läbi naisterahval keset tänavat, lastevankrit lükkaval naisterahval. See oli mingi moodne integreerumise juhtum või kuidas? Kui me seda ei mäleta, kuidas veoautodega inimesi alla aeti meie naaberriigis, siis meil on väga kehv mälu.
Aga praegu avatakse uksed pärani kõigile teistele eranditele lisaks. Nagu ma ütlesin, siin on erandite kaos. See seadus koosnebki eranditest. Meie sisserändekvoot on ikkagi nagu nurka aetud võrreldes nende eranditega. Meil on ju toredaid IT-spetsialiste, kes siin Bolti kottidega ringi marsivad, küll ja küll, iduettevõtte erandi all on neid sisse tulnud küll ja küll.
Ja kui me vaatame veel seda, milliseid hüvesid neile siin pakutakse perehüvitiste seaduse muutmine eelnõus. Eesti vanemahüvitist jagatakse lahkelt siia tulijatele. Kas pole suur ahvatlus mõnele Kesk-Aasia elanikule, kelle kodumaine palk on madalam kui siinne perehüvitis? Kas pole uue migratsioonipumba sissetöötamine? Samal ajal kui meil ülikoolid on juba migratsioonipumpadeks muudetud, nüüd me muudame siis veel mitmed valdkonnad migratsioonipumpadeks. See on ebaeetiline meie enda inimeste suhtes.
See on läbimõtlemata, kahjulik projekt, mis tuleb esimesel võimalusel lõpetada. No selleks järgmine võimalus on aasta pärast. Nii et ma hoian Eesti inimestele pöialt, et me saaksime aasta pärast selle eelnõu või selle juba ilmselt jõustunud seaduse prügikasti visata.”