Läinud laupäeval Lätti kukkunud Vene droonile oli kinnitatud lõhkekeha. Kuidas peaks Eesti reageerima, kui midagi samasugust leiaks aset Eestis, olgu selleks näiteks drooni kukkumine, droonirünnak või drooni lend läbi Eesti õhuruumi?
Anti Poolamets, riigikogu riigikaitsekomisjoni liige (EKRE): “Läti drooniintsident on meeldetuletus, et sõda ei toimu kusagil kaugel, vaid peame agressiivse naaberriigi kõrval olema valmis nii ohtlikeks juhusteks, kui planeeritud provokatsioonideks. Valmisoleku tõstmiseks tuleks kaasata meie NATO partnerid. Tegu on Eesti jaoks tähtsa õppetunniga, sest meie võimekus õhuruumi juhuslikult eksinud või meelega siia saadetud droonide mahavõtmiseks on pehmelt öeldes puudulikud nii õhuseire, kui õhutõrjevahendite osas. Arvestades, et droonid võivad kanda lõhkeainet, peaks olema valmidus droonid alla võtta ka elektrooniliste vahenditega. Juhtumit peaks kasutama iseendale tõsiasja tunnistamisest, et peame kiiresti investeerima tormiliselt areneva valdkonna arengusse. Arvestades Eesti võimalusi, on just droonide tõrjumise ja arendamisega seotu meile majanduslikult jõukohane, mis võimaldaks olla NATO riikide hulgas olla üks eestvedajaid.”