Neljapäeval käis Riigikogus haridusminister Kristina Kallas rääkimas oma “pikast plaanist” aastani 2035 ning eestlasi ainult pastelde ja kandlega jätta lubava globalisti vastu astus EKRE saadik Anti Poolamets.
Anti Poolamets: “Minister ütles, et ei tohi kaduma minna Eesti laps ja tema heaolu. Aga teie olete lasknud Eesti laste heaolul kaduma minna. Teie praegu tehtav poliitika on ju kaotanud täielikult valijate usalduse. Teil ei ole üldse mitte mingit mandaati selle halva poliitika tegemiseks, mida te praegu teete.
Kui üldse rääkida, kasutada sõna “poliitiline kultuur”, siis sellise valijate massiivse toetuse kaotuse tõttu peaksite ise tagasi astuma. Aga seda juba ei juhtu, vaid te teete mingisugust koalitsioonilepingut, leiutate mingeid revolutsioonilisi uusi asju, milleks teil ei ole mitte mingit mandaati, ei oma valijate ega teiste. Teil ei ole mingit mandaati 21. sajandi lõssenkismi läbisurumiseks.
Teie olete loonud näidiskangelasi Eesti rahvale: Johanna-Maria Lehtme, kes sai asjad aetud pettusega, kuritarvitamisega, alatusega. Te ei tee midagi, et usaldus ühiskonnas taastada. Ta paraku iseloomustab kogu teie erakonda, sest te ei ole kunagi midagi julget selle teema kohta julgenud öelda. See üldine argus, võimetus seisukohta võtta iseloomustab praegust ühiskondlikku seisu ka. Argus, hirm lõssenkismi vastu midagi öelda: äkki ma kaotan töökoha, äkki represseerivad organid on kohal, äkki nad kuulevad, mida ma köögis mõtlen. Nii võiksid põhjakorealased mõelda, aga ei, seda mõeldakse Eestis. Äkki nad kuulevad, mida ma köögis mõtlen?!
Liina Kersna, kes siin just kõneles, tegi möödaminnes 3 miljonit eurot kallima riigihanke. 3 miljonit lendas tuulde. Kui kuu aega hiljem tehti riigihange, oli see kaks korda odavam. Aga ta on autoriteet. Tehke riigihankeid, saate ministriks, olete haridus- ja kultuurikomisjoni juht. Tore! Tehke veel midagi, tehke tünga, lapsed, vaat siis saate kõrge koha. Tehke Lehtmet, te saate kõrge koha. Mitte midagi ei juhtu. Tehke Lehtmet! See on õppetund. Hävitage usaldus. See on üheksakümnendate sehkendamise, kelmuste ja sahkerdamiste ajastu tagasitulek. Te ei tee mitte midagi, et me sellest vabaneksime ja usaldus taastuks.
Te tunnistasite, et mõtlemisvõime on tagasi läinud AI ja muude lahenduste tõttu. Lubage samamoodi väita: mõtlemisvõime on taandarenenud, üldine kriitilise mõtlemise võime. Te räägite, kuidas Eesti on tipus ja maailma parima haridusega. Aga paraku teie tegevuse tõttu tuleb sellest varsti rääkida minevikuvormis ja enne tehisaruga tegelemist tuleks püüda tavapärase aru ja arukusega luua kontakti.
Eesti haridussüsteem on olnud vapper, ent püsinud tänu õpetajate töökusele koolidistsipliini säilimisele erinevalt paljudest teistest riikidest. Haridussüsteem on kuidagi suutnud vastu panna lõpututele eksperimentidele, mida suruvad peale erinevad ministrid. Solgutatakse õpetajaid, maailmast kopeeritakse ebaõnnestunud praktikaid. Haridus on jäänud püsti nende eksperimentide kiuste.
Füüsikaharidusega inimesed siin saalis viivad Eestit üle juhuelektrile. Kas midagi ei ole viltu kogu teadusega? Propagandast söönuks ei saa, propaganda ei pane lennukeid ja rakette lendama. 150 sugu ei sünnita ikka veel 150 erinevast soost lapsi. Aga ikkagi Overtoni aken muudkui avatakse. Põhja-Korea meetodid on Eestis kohal. Täiskasvanud usuvad absurdi ja teevad kõik, et teiste inimeste lapsi ajupesu asemel rumalaks muuta. 20 sugu inimeseõpetuse õpikus.
Ma lähen lähiajal Da Vinci näitusele. Väga tore, et sellise suurmehe näitus on Eestisse toodud. Kas me väärime üldse sellise Euroopa suurmehe valguses teadlaseks nimetamist, kui meil on kooliõpikus 20 erinevat sugu? Ärge alandage Eesti õpilasi. Ma mäletan küll sovetlikku haridussüsteemi, Hillar Palametsa ajalooõpikuid, kuidas Eesti töörahvas tahtis iseseisvuse ikkest vabaneda. Aga me oleme siin tagasi. Õpilased ei usu enam seda, mida neile õpikus räägitakse. Nad naeravad, kui inimeseõpetuse õpetaja tuleb klassi.
Uhhuuteadused on need, mis on meil normatiivseks muudetud, nagu teie vapustava ütluse tegite siinsamas puldis: sotsiaalsed sood on teaduslik konsensus. See jääb selle maja ajalukku täpselt nagu kuulsa sotsiaaldemokraadi Indrek Saare ütlus: ka samast soost inimesed võivad lapsi saada. Kunagi pannakse need loosungitele ja meemidele.
Õpetajate läbipõlemine on viimastel aastatel võtnud endeemilise mõõtmed, sest nad on muudetud ka keeleõpetajateks, eripedagoogideks, politseinikeks. On eesti kooli venestav haridusminister, kes lubab armulikult jätta eestlastele pastlad ja kandle. Alles siis, kui muukeelsetele õpilastele on tõestatult keeleline tase käes, eesti keele oskus käes, on võimalik samm-sammult kokku panna nad eesti keelt emakeelena rääkivate lastega, et eesti lapsed ei kannataks oma hariduses aastaid ja ei istuks niisama nurgas, sel ajal kui teised õpivad tere ütlema. Paljudelt Eesti lastelt on ära võetud emakeelne koolikeskkond, mis on olnud sadu aastaid tagatud.
Ka ukraina lastele emakeelse õppe andmise asemel lubati neid vene koolidesse, suruti eesti koolidesse, võttes neilt identiteet. Kui nad nüüd tagasi lähevad, siis ei saa nad Ukraina koolides enam hakkamagi. Seevastu tuubivad eesti lapsed, vene ja ukraina lapsed Eesti koolides vene keelt, sest see on ju kohustuslik töökoha saamisel. See on ju hädavajalik. Aga läti keelas sellise praktika, et sult nõutakse riigikeele asemel vene keelt töökohal.
Ja Ida-Virumaal hävitate te põlised eesti gümnaasiumid Iisakul ja Toilas. See ongi kooli lammutamine.”