Head Soome Vabariigi aastapäeva hõimuvelledele! Ja eestlastele samuti, sest Soome abi Vabadussõja võitmisel oli kriitiliselt tähtis. Ilma varasema autonoomiata ja Eestist aegsama iseseisvuse väljakuulutamiseta oleks meil olnud puudu olulisest eeskujust.
Kui sündmused oleks arenenud pisut teisiti, kasvõi Saksamaa kaotus Esimeses maailmasõjas oleks mõned kuud edasi lükkunud, oleksime saanud rääkida Soome Kuningriigist kuningas Fredrik Kaarle juhtimisel (hiljem sai kuningas rahva seas tuntuks kui Väinö I). Pärast Saksamaa lüüasaamist Esimeses maailmasõjas ja keisrivõimu kukutamist, teatas Fredrik Kaarle 14. detsembril 1918 troonist loobumisest Soome jõudmata.
Tema ametlik tiitel Soome kuningana oli Soome ja Karjala kuningas, Ahvenamaa hertsog, Lapimaa suurvürst, Kaleva ja Põhjala isand.
Kuningas oli Soome kuningat valiva saatkonna poolt edukalt leitud. Monarhistid olid Soome Senatis ülekaalus. Ka rahva toetus kuningriigile oli kõrge. Valik toimus järgmiselt. Kuninga kandidaadi otsingud kulmineerusid 1918. aasta augusti lõpus, kui lisaks regent Svinhufvudile lahkus Saksamaale ka Soome kuninglik delegatsioon välisminister Otto Stenrothi ja senaator Onni Talase juhtimisel, eesotsas Ernst Nevanlinna, Alexander Frey ja Adolf von Bonsdorffiga.
Lõpuks tehti valik Hesseni markkrahvi prints Friedrich Karl Ludwig Konstantin von Hessen-Kasseli kasuks, kelle kandidatuuri keiser Wilhelm II samuti heaks kiitis. Kuigi Friedrich Karl ei kuulunud Saksa kuninglikku perekonda, oli tema abikaasa keiser Wilhelmi õde, Preisimaa printsess Margarethe. Soome valitsus Saksamaal otsustas koos suursaadik Hjeltiga 27. augustil, et eelistatud kandidaat on Friedrich Karl, kuna Oskari valimise võimatus oli eelmisel päeval lõplikult kinnitust leidnud. Friedrich Karl oli 28. augustil saadud pakkumisest üllatunud, kuid andis oma esialgse nõusoleku keisriga kohtudes Homburgi lossis 29.–30. augustil. Ta teatas ametlikult oma nõusolekust Soome kuningliku delegatsiooniga 9. septembril, seades tingimuseks piisava toetuse kuninglikel valimistel. Teave avaldati Soomes kaks päeva hiljem.
Anti Poolamets, ajaloolane, poliitik (EKRE)