Esmaspäeval arutati Riigikogus LGBT-teemat ja sõnavõttudes kõlas nii palju nõukogude ajast tuttavat ideoloogilist rumalust, et see pani EKRE fraktsiooni saadiku Anti Poolametsa nördinult protesteerima, seda nii sovjetliku minevikuga Toomas Kivimägi kui ka revotsioonisõdurit meenutava “Zuzu” Izmailova ja globalistist venestaja Kristina Kallase suhtes.
Anti Poolamets: “Täna on üks huvitav istungipäev. Ainukene, mis siin tagasi kangastuks, oleks suur Lenini bareljeef, justkui oleks ajas tagasi läinud. Mis puudutab hullusi, siis ma usun, et Riigikogu aseesimees Soontagana sovhoosi parteikomiteest mäletab ka neid hetki, kui lihtsalt aeti lolli juttu, haruldaselt lolli juttu, aga tehti kaasa. Teie Soontagana sovhoosi partorgina pidite seda kaasa tegema ja tegite kaasa. Ja te teete seda jälle kaasa!
Kas teil ei ole selles halvas seltskonnas kuidagi imelik olla? Need noored vaprad marksistid, kes meil siin esinevad, te teete nendega seda mängu kaasa. Te olete juba mitte esimeses nooruses, te olete jälle tagasi selles punktis, kus teil noored marksistid hõiskavad, ajavad hullu juttu, ja te peate nendega olema ühes meeskonnas. Õudne, õudne kogemus, härra Riigikogu aseesimees, õudne! Ma ei soovita teile seda. Minge sellest koalitsioonist välja ja kuidagi proovige oma südametunnistust hoida.
Igal juhul täna me kuulsime kahe pühendunud marksisti ettekannet siin, Kristina Kallas ja Züleyxa Izmailova. Tundsin nõukogude võimu külma hingust, nagu Olga Lauristin ise oleks siin kõnelenud ärritunult, kus nõuti sõnavabaduse kinnipanekut ja sõnavabaduse mahasurumist, täpselt klassivõitluse doktriini järgi. Marksism on ikka neetult visa hingega, seda on valus vaadata. Ja mõned käivadki punase lipuga kogu aeg, neile meeldib punane värv.
Ma võtsin arvuti kaasa, et proovida täpne olla mõningates terminites. Vikipeedia selgitas, mis asi on ajupesu. Ajupesu on süstemaatiline püüdlus panna kedagi omaks võtma teatud pettust, teatud juhist või doktriini, tavaliselt märkamatult. See on ka termin, mis viitab üldiselt psühholoogilistele tehnikatele, mis manipuleerivad tegevuse või mõttega inimese tahte, soovi või teadmiste vastaselt. See püüab kahjustada individuaalseid või grupihoiakuid, tugiraamistikke, uskumusi, väärtusi ja lojaalsust, näidates, et praegused mõttemustrid ja hoiakud on valed ja vajavad muutmist. Seda need revolutsionäärid siin teevadki.
Ja nüüd meil on teadusminister, kes külvab kõige ogaramat ebateadust, mida suure pingutusega on võimalik kuskilt sotsiaalteaduskondade alamkihtidest välja kaevata. Mis on siis ebateadus? Ebateadus on tegevus, väited või praktikad, mida esitatakse teaduslikuna, kuid mis tegelikult ei vasta teaduse standarditele ja meetoditele. Lihtsamalt öeldes: see maskeerub teaduseks, kasutab teaduslikku keelt ja uuringuid, kuid ei järgi teaduslikku meetodit. Kasutab ka teaduslikku žargooni.
Meil on teadusminister, kes räägib, et sotsiaalsed sood, selles suhtes olevat teaduslik konsensus. Kuulge, minge minema oma Eesti 200-ga, minge laiali! Te ju rühite null protsendi poole. Te esitlete siin sellise revolutsionäärina, kes kamandab kõiki, kes esitleb oma sotsiaalseid sugusid, ja tüürite järjekindlalt nulli poole, aga nõuate Eesti riigi uskumist. Te olete nullitüdruk, te olete ebateaduse esiapologeet, minge ära, ausõna! Null protsendi partei ei tohi siin valitseda, ühe protsendi partei! Kas te naerate enda üle?
Ja teie istute selle nulli protsendi parteiga siin koos, teie kui teenekas partorg teate, et marksism on parim õpetus. Ikka istute siin marksistidega koos. Häbi teil ei ole!”