Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Anti Poolamets: nõukogude ajal olid punamonumendid avalikus ruumis domineerimise viis

-
22.11.2022
Pronkssõdur ei tähista pelgalt kellegi mälestust, vaid see on ka Nõukogude ja Vene imperialismi kohalolu märk.
© UU

Esmaspäeval oli Riigikogus arutlusel EKRE eelnõu punamonumentide eemaldamiseks, mis jättis kõik venestajaparteid külmaks, kuid tõi päevavalgele mõnedki huvitavad nüansid. Nimelt tõi ettekande teinud EKRE saadik Anti Poolamets välja selle, et Nõukogude ajal selliseid monumente tõesti “külvati”.

“Nõukogude võimu eesmärk oli neid ujutada üle terve maa ja kehtestada ennast avalikus ruumis. See oli teadlik poliitika. Ja kui me vaatame mõningaid teisi riike, kuidas seal oli sõjas langenute matmise korraldamine: Soomes läksid nad oma kihelkonna kalmistule. Aga Nõukogude võimul oli siis väga agressiivne avaliku ruumi domineerimise poliitika. Oma obeliske, oma viisnurki topiti igale poole, nendega külvati üle avalik ruum, sealhulgas ka hooned, ehk siis oli see tõeline domineerimise viis,” rääkis Anti Poolamets.

Eesti on tõesti täis punamonumente, mille kivide all pole kellegi säilmeid, kuid millega märgiti ära kellegi “kangelastegusid” või lihtsalt toimunud sündmust, rääkimata nõukogulikust sümboolikast (viisnurgad, sirp ja vasar) hoonetel. Kõik need “jäänukid” tähistavad endiselt okupatsiooni.

Keskerakond aga on üks partei, kes ujub alati vastuvoolu, kui tegu on nõukogude aja pärandi või vene keelega – nad on alati vastu kõigele, mis piirab eelnimetatuid. Seekord näitas oma palet Viktor Vassiljev.

“Kas teie lugupeetud komisjonis ei tekkinud kellelgi küsimust, et kui võtta maha kõik Nõukogude-aegse sümboolika märgid, siis on pärast järeltulevatele põlvedele üsna raske seletada, et meil selline kahetsusväärne, taunimisväärne asi nagu okupatsioon üldse toimus, sest ühtegi tõendit ei ole? EKRE initsiatiivil tõendid sellest asjast hävitatakse ära. Ja kui tõepoolest midagi näidata ei ole, no kuidas sa seletad, et okupatsioon üldse oli kunagi, ja kes see usub, kui sa mitte ühtegi tõendit ei näita? Kuskil võiks ju midagi olla, kuhu rahvas võiks tulla, eks ole, rusikat vibutada, sülitada selle monumendi jalamile, kas või küünla panna või mida iganes,” väitis Vassiljev.

EKRE saadik Urmas Reitelmann ütles selle peale, et sarnase loogika järgi tulnuks alles hoida ka natsi-Saksamaa sümbolid. “Ma tulenevalt hea kolleegi härra Vassiljevi repliigist või küsimusest tahaksin teada, et kas komisjonis oli arutusel ka muude okupatsioonide mäletamise vajadus. Äkki oleks mõistlik Narva maantee uuesti ümber nimetada Adolf Hitler Straßeks või panna mõned juhiportreed kuskile üles või svastikat eksponeerida avalikus ruumis? See aitaks ka okupatsiooni mäletada kui üht jälestusväärset perioodi Eesti okupatsioonide ajaloos. Kas te arutasite natsiokupatsiooni teemat?” küsis ta.

Allikas: stenogrammid