Kolmapäeval hilistel õhtutundidel oli Riigikogus menetluses väärtpaberituru seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, mille muudatustel pole mingit seost väärtpaberitega, vaid see käsitleb soolist võrdsust. EKRE saadik Anti Poolamets vaatles muuhulgas olukorda Ameerikas.
Anti Poolamets: “Kui me viskame pilgu sellele olukorrale, mis praegu valitseb USA-s, kus on aastakümneid arendatud välja nõndanimetatud diskrimineerimisvastaseid seadusi, siis see tundus Ameerika valijatele ebaõiglane. Ehk tegelikult loobuti inimeste kvalifikatsiooni hindamisest, kvalifitseeritud pädevate, targemate, õppinumate inimeste värbamisest paljudesse institutsioonidesse ja ettevõtetesse. See kahjustas ühiskonna õiglustunnet nii tugevalt, et presidendiks valiti mees, kes leidis, et see on täiesti vale. Ja nii on ka USA õigussüsteem leidnud, et see on tegelikult vale.
Samamoodi võib öelda, et USA-s käsitleti seda kui põhiseaduse rikkumist. Ehk siis, niinimetatud diskrimineerimisvastased seadused toimisid igal pool, küll haridusasutustes, kus pidi värbama rassilisi vähemusi, puudega inimesi, naisi ja nii edasi. Kas tõesti naised on juba loomult puudega või, vabandage väga? Seda te ju ajate! Te meelega tõestate, et naistel oleks nagu mingi puue, nemad konkurentsis ei ole võimelised oma pädevuste alusel saavutama samu tulemusi nagu mehed. Seda peab tegema käsu korras, käte väänamisega.
Paraku USA haridusasutustes ja teistes institutsioonides läksid asjad lappama. Ehk siis, mitte oskuste järgi ei valitud. Ja tulemuseks olid pinged organisatsioonides, pinged haridusasutustes, pinged äriettevõtetes.
Muide, rassiline diskrimineerimine käis ka näiteks Aasia päritolu tudengite suhtes, sest nad olid kõige töökamad ja usinamad ja saavutasid paremaid tulemusi. Neidki ei lastud ülikooli nii palju. Pidi võtma vähem kvalifitseeritumaid, kes tegid eksameid halvemale tulemusele.
Sellisest ebaõiglusest tüdines USA ühiskond ära. Ja ärme unustame, et sellele andsid toetuse ka USA valijad nii kongressi valimistel kui ka mitmes muus institutsioonis. Nii et see on Ameerika rahva tahe selline jama ära lõpetada. See on ebaaus, ebaõiglane ja ei tugine inimeste oskustele ja heale tahtele.
Aga Euroopa Liit ongi kõiges maha jäänud, ta teeb veel kuus–seitse aastat siin rohepööret, kukkudes oma konkurentsivõimes Hiinast ka varsti allapoole. See ongi euromarksismi ülim rumalus, et tema teeb neid lollusi edasi, mis on mujal juba lõppenud. Kõik see tõi kaasa ebaprofessionaalsete inimeste värbamise väga olulistesse riigiinstitutsioonidesse, sest käsk ju tuli, et peab olema sellest või sellest rassist, peab olema see- või toosugune, peab olema sellise puudega. Vabandage, aga sellel olid tagajärjed.
Kui me vaatame, kuidas diskrimineerimise vastu tegelikult võidelda … See on ju inimestele võimaluste andmine, nende harimine. Ja lõppude lõpuks, ülikooli tulemuse otsustavad ikkagi eksamid, mitte diskrimineerimise vastane seadus. Niimoodi ei saa asju ajada, minu mõistes küll. Kui ülikoolidesse võetakse mingi muu kriteeriumi alusel kui taibukuse ja töökuse põhjal, siis me oleme midagi ühiskonnas väga valesti teinud ja me alustame nende inimeste diskrimineerimist – mis on ebaseaduslik –, kes on oma soorituse paremini teinud.
USA-s ongi leitud, et see tõi kaasa massilise diskrimineerimise laine näiteks valgenahaliste suhtes, kes ei saanud samade tulemustega või paremate tulemustega neid ametikohti, mida nad väärisid. Ja nii ei ole õiglane.”