Tõdemus, et „võim korrumpeerub ja absoluutne võim korrumpeerub absoluutselt“ kuulub Lord Actonile, 19. sajandi Briti ajaloolasele. Lord Acton uskus, et moraalsed standardid peavad olema samad eranditult kõigile. Liberaalses demokraatias pole midagi ketserlikumat kui võimulolija lähtumine kõikelubatavusest.
Täna oleme tunnistajaks mitte ainult Kaja Kallase kahepalgelise käitumise tõttu lahvatanud poliitilisele kriisile, mis õõnestab parlamentarismi aluseid, vaid hullemgi veel, loodud on halvaendeline potentsiaal autokraatia kehtestamiseks Eestis.
Riigikogu komisjonide kutsete eiramine peaministri ja tema abikaasa äripartnerite poolt demonstreerib meie parlamentaarse riigikorra põhimõttelist kõrvaleheitmist valitsusjuhi ja teda toetava kliki poolt. See käitumine on oma olemuselt jõhker kallaletung põhiseaduslikule korrale – võimude lahususe aluseks olev valitsuse aruandekohustus seadusandja ees on demonstratiivselt visatud prügikasti.
Lähiajaloos on Eestit juhitud hunta loogika alusel üsna hiljuti – 2022. aasta suvel Kaja Kallase poolt, pärast Keskerakonnale hundipassi andmist, kui Reformierakond seadusvastaselt ainuvalitses. Nüüd oleme jõudnud täiesti uute rajajooneni – avalikkuse toetuseta, rahva usalduse ja reaalsustaju kaotanud peaminister on end tõstnud kõigist kõrgemale. Ta arvab, et manipulatsioonidega saavutatud valimistulemus garanteerib tema toolilpüsimise. Selle asemel, et rahva ees vabandada ja tagasi astuda, on ta läbi huulte pressinud vabanduse „nende ees, keda see riivas“.
Väide, et välismeedias pole Kallase skandaalil kõrget lendu, on asjakohatu. Esiteks pole Kaja Kallas ja paraku ka mitte Eesti maailma naba ning teiseks ei ole õhtumaades kombeks oma nina teiste asjadesse liiga sügavale toppida. On äärmiselt indikatiivne, et ainus kõrge positsiooniga isik, kes avalikult sekkus ja vaatamata kahetsusväärsele olukorrale, nagu ta möönis, Kallasele isiklikku toetust avaldas, oli Ukraina presidendi nõunik Podoljak. Aastakümneid sügavalt korruptsiooni küüsis ja täna Venemaa agressioonisõjas vaevleva riigi esindaja avab oma seisukohavõtuga tahtmatult selle veelahkme, millele viitas Lord Acton.
Moraalsete standardite kõrvaleheitmine isikliku sõpruse ja usalduse alusel ei kuulu Euroopa väärtusruumi. Eesti toetus Ukrainale ei sõltu Kaja Kallase isikust, see on tänasest julgeolekuolukorrast tingitud paratamatus ja selle mõistmine ei tohiks ka Kiievis üle jõu käia. See, et oma toetusavaldusega Eestit bütsantslikku „käsi peseb kätt“ maailma tagasi tiritakse, ei pruukinud Podoljak aduda, seda avaldust kui indulgentsi esile tõstev Hanno Pevkur aga küll.
Eestit tabanud poliitilises kriisis on õpetlik vaadelda Briti valitsusjuhi Boris Johnsoni tagasiastumiseni viinud juhtumit. Tegemist ei olnud „pauguga tagasiastumisega“, kogu lugu vindus aastaid ja selle märksõnaks oli usalduse kaotus, mille tõi kaasa ühiskonnas omaks võetud moraalsete standardite painutamine enda kasuks. Valetamine COVID piirangute ajal Downing Street 10-s toimunud kokteilipidude varjamiseks ning sobimatu käitumisega isiku määramine konservatiivide parlamendifraktsiooni asejuhiks (kupjaks) ja vale, et ta ei olnud ahistamistest informeeritud, tõid kaasa ülitugeva isikliku mandaadiga peaministri maine hävimise ja tema enda valitsuse ministrite massilise lahkumise. Meile võib tunduda, et Johnson astus tagasi tühiste jamade pärast, kuid põhiline on sama, mis tänases Kallase skandaalis – usalduse ja maine kaotus. Foon on Stenbocki majas aga hoopis kurjakuulutavam kui Briti peaministri residentsis – vallutussõda pidava Venemaaga peetava äri rahastamine ja sellest kasu saamine.
Millised üllatused on käimasolevas kriisis veel varjul, sõltub paljuski sellest, kuidas ja kelle poolt anti esialgne info ERR-ile Kaja Kallase ja Stark’i Venemaa seoste kohta. Laias laastus on kaks nö kodumaist varianti. Esiteks „vilepuhuja“ pädevatest ametkondadest – kaudselt viitab sellele võimalusele kapo pressiesindaja seisukohavõtt, et tegu on JOKK-olukorraga ja moraalsete hinnangute andmine pole nende pädevuses.
Teiseks on ettevõtjad, kes Kallase valitsuse suunisel oma Venemaa ärid kokku pakkisid ja miljonitesse ulatuvad kahjud sisse võtsid, ülimalt häiritud peaministri kahepalgelisusest. Paraku eksisteerib ka kolmas võimalus, et Kaja Kallase nõrga koha kasutasid Eesti kahjustamiseks ära Vene eriteenistused – nende jaoks on Kallase perekonna amoraalne äriskeem lausa detailides peo peal.
Riigikogu tasalülitamine, mis kevad-suvel usaldushääletustega algas, oli kõigest eelmäng käimasolevale kruvide kinnikeeramisele. Parlamendikomisjonide ignoreerimine ei ole ainult aja võitmiseks ja skandaali jahutamiseks, see on indikatsioon edaspidi järgnevast. Reformierakond annab oma viimaste käikudega märku, et võimalus tsiviliseeritud lahenduseks puudub – jõudude vahekord parlamendis viitab võimalusele, et Riigikogu lakkab töötamast ja Eestit ootab ees parlamentarismi kriis.
Arvestades keerukat julgeolekuolukorda ja meie naabruses käivat sõda, on Kaja Kallase isiklik ambitsioon Eesti Vabariigi peaministrina jätkata ohtlik. See õõnestab riiki ja võtab võimult legitiimsuse.
Ants Frosch
Riigikogu liige (EKRE)