Kehtiv regulatsioon võimaldab komisjonides juriidilis-poliitilist mumbo-jumbo’t. Suvi pakkus erinevaid käsitlusi asjaoludest, mille alusel on komisjonide erakorralisi istungeid kokku kutsutud. Pere Sihtkapitali tellitud uuringuga seonduvat üritasid hinnata ja oma vaatenurka üliagaralt kujundada ka asjaga minimaalses puutumuses olnud komisjonid.
Toon siin näitena põhiseaduskomisjoni erakorralise istungi kokkukutsumise, mis mitme komisjoni liikme hinnangul ei olnud põhjendatud. Paraku oli käivitunud «komisjonide võidujooks» ning komisjoni esimehel Igor Tarol oli seaduse kohaselt ainuisikuline õigus komisjoni kokku kutsuda.
Küll annab seadus alternatiivse võimaluse komisjoni erakorralise istungi kokkukutsumiseks, kui seda nõuab kolmandik liikmetest. Nõnda läks julgeolekuasutuste komisjoni erakorralise istungiga seoses peaministri julgeolekuriskide hindamisega, mis toimub alles 5. septembril. Komisjoni esimehe ja liikmete vaatenurgad erinesid nii kokkukutsumise kiiruse, kutsutavate isikute kui ka istungi eesmärkide osas.
Riigikogu ees on ülesanne leida õiguslik lahendus, et valitsuse liikmete riigikogu komisjoni ette ilmumine oleks tagatud. Sundtoomist ei saa välistada, sellise vajaduse kinnitamine peaks aga välistama isiku jätkamise valitsusliikmena, s.t komisjoni ette toodaks juba eksminister. Mõtteainet juristidele jagub.
Ants Frosch, Riigikogu liige (EKRE)