Taas on üks kummaline poliitkorrektne uurimus ilmavalgust näinud ja ERR-i kaudu avalikkuse ette jõudnud.
Nimelt on Tartu Ülikooli andmeuuringute vanemteadur Anu Masso koos Saksa teadlaste Elmar Schlüteri ja Eldad Davidoviga uurinud, millised tegurid mõjutavad eelarvamusi sisserändavate moslemite osas, ning tulemused näitavad, et eelarvamusi mõjutavad riigi moslemikogukonna suurus, immigratsioonipoliitiika ja üldine hoiak erinevate religioonide suhtes.
Selgus, et riigi moslemikogukonna suurus vähendab eelarvamusi – mida suurem on kogukond, seda vähem on eelarvamusi. Samuti mõjutab sisserändajate suhtes eelarvamusi riigi üldine immigratsioonipoliitika – mida liberaalsem poliitika, seda vähem eelarvamusi. Siin on küll vaieldav, kas enne on eelarvamused või immigratsioonipoliitika, aga seos on nende vahel olemas. Samuti toovad uurijad mõjutegurina välja üldise hoiaku religioonide suhtes – mida avatum on riik eri religioonide suhtes, seda vähem on ka eelarvamusi.
Kogu see juttu kubiseb vastuoludest. Alustada võiks muidugi küsimusest, et kumb oli enne, kas eelarvamused või immigratsioonipoliitika. Või sellest, et kui eelarvamus selle kohta, nagu oleks mingi migrantide grupp agressiivne, on tõestust saanud, siis kas tõeks osutunult ei ole ta enam eelarvamus, vaid karm tõde?
Või kuidas on vastupidisega – kui eelarvamust polnudki, aga migrantide saabumine viis nende tegude kaudu vastumeelsuse lakke, siis kuidas see väljendub uuringus? Ilmselt ei uskunud enamik sakslastest, et moslemid on on naisteahistajad, aga Kölni käperdamisöö tuhandete moslemimeeste osalusel 2016. aasta künnisel tõestas, et nad ongi täielikult oht läänelikele naiste – mida ütleks Masso uurimus selle kohta?
Vähemalt ERR-i refereeringus ei näe vähimatki vihjet sellest, kuidas eelarvamused on seotud reaalsetele faktidele tuginevate uudistega islami levikust, sellega kaasneva islamiäärmusluse veristest kuritegudest, Lääne-Euroopas levivast terrorismist ja ebaturvalisusest, kristliku kultuuri tõrjumisest juba ka Euroopa pinnal ja nii edasi – aga see polnudki ilmselt uuringu eesmärgiks.
See-eest aga on kiidusõnu saanud liberaalne immigratsioonipoliitika (kus tavaliselt pole poliitkorrektsuse ja riikliku sunni kaudu enam võimalik vastu olla), samuti igasugune avatus – võõrad peate oma nahal tunda saama!
Üldiselt tundub kogu uuringu eesmärk olevatki tõestada – laske hästi palju migrante sisse, et neil oleks suur kogukond ja eelarvamused kaovad nagu käega pühitult. Jäetakse ütlemata, et siis on neist saanud reaalsus – pommiplahvatused, kuritegevuse kasv, ebaturvalisus, ühiskonna lõhenemine, kultuuridevaheliste vastuolude paisumine ja nii edasi.
Uuringu tulemused on huvipakkuvad tänases Eesti kontekstis, kus sisserändevastane erakond Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) on väga populaarne. Kinnitust sai nn etnilise ohu hüpotees – Eestist väljaspool elavate e-valijatele häälte minek EKRE-le viitab sellele, et välismaal elamise kogemus ja isiklik kogemus eri etniliste rühmadega suurendab ohustatuse tunnet. Tekib hirm, et sisserändajad võtavad ära etniliste eestlaste ressursid.
Selliseid valimistulemusi võib selgitada majandusliku deprivatsiooni tunne. See tähendab, et Eestist majanduslikel põhjustel lahkunud võivad enam tunda konkurentsi rahaliste ressursside osas. See omakorda võib viia negatiivsete hoiakuteni sisserändajate suhtes.
Siin on ära tabatud väliseestlaste toetus EKRE-le, kuid on täiesti kõrvale visatud see tõenäoline põhjus, et võõrsil töötavad eestlased on ära näinud multikultuursuse kogu pahupoole, selle asemele aga on pakutud variant, et nende jaoks on teised migrandid (seda on ju ka eestlased välismaal) lihtsalt konkurendid tööturul.
Uutele Uudistele oma kogemustest rääkinud välismaal töötavad eestlased ütlevad põhjusena, miks nad toetasid EKRE-t – et siin ei korduks sama hullumeelsus mis Soomes ja Rootsis.
Kokkuvõttes näitavad uuringu tulemused, et just kontekstuaalsed faktorid nagu moslemikogukonna suurus, immigratsioonipoliitikad ja riigi toetus religiooni suhtes on olulised eelarvamuste kujunemisel moslemitest sisserändajate suhtes. Nagu uuringu autorid rõhutavad: “Need tegurid ei välista üksteist, vaid pigem toimivad üksteist täiendaval viisil”. Selliselt pakub läbiviidud uuring unikaalse võimaluse selgitamaks pingeid etniliste rühmade vahel ning leidmaks lahendusi sotsiaalse sidususe tagamiseks.
See on väga hea kokkuvõte, mis annabki uuringu tõelise põhjuse teada – jutud sotsiaalsest sidususest ja “toimisest üksteist täiendaval viisil” on varasemalt teada sallivuslaste loosungist “Erinevus rikastab!” Ehk siis on Masso võtnud osa multikultuurse Saksamaa teadlaste infooperatsioonist, tõestamaks, et moslemiimmigratsioon on üks kuradima hea asi enne põrgusse sattumist!
Allikas: ERR