Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Aga Toom vaatab ikka Kremli poole

-
12.05.2022

Yana Toom väitis hiljaaegu Kanal 2 telesaates Elo Mõttus-Lepikule, et Ukrainas toimuvad vägistamised on sõjaliselt loogilised ja vältimatud ning tegemist on relvaga. Peavoolumeedia vaikis selle uskumatu kannibalistliku väite täiesti maha – vaid strateegilise kommunikatsiooni ekspert Peeter Tali ütles 6. mai „Terevisioonis”: „Selline pehmendamise jutt, et vägistamine on sõjas relv… see on absoluutselt vale ja sõjakuritegude pehmendamine – vägistamine ei ole relv. Vägistamine on sõjakuritegu, siin Yana Toomiga ei saa absoluutselt nõustuda, vaid tuleb teda isegi ERRis korrale kutsuda, et see on sõjakuritegu ja sõjakurjategijate üle tuleb kohut mõista varem või hiljem…”.

Aga see jäi hüüdjaks hääleks kõrbes. Ehk tuleb nii välja, et Anne Veskit võib süüdistada selle eest, et ta ei ole mitte midagi öelnud, aga Yana Toomi ei tohi paika panna selle eest, mida ta on öelnud vaadatavas telesaates. See ongi eesti meedia täiesti amoraalne valikuline suhtumine.

Aga eurosaadik Yana Toom sai sellest suhtumisest tuule tiibadesse ja jätkab vanas vaimus – toetab kõike idast tulevat, mis läheb Eestile ja Ukrainale kahjuks. Ja nüüd järjekordne tema algatus, mida tõenäoliselt ei kajasta peavoolumeedia.

Vaenu õhutamise ja Venemaa sõjalise agressiooni toetamise eest Karell Kiirabist lahti lastud Jelena Fjodorova esitas Harju maakohtule hagi, milles nõudis töölepingu ülesütlemise tühistamist. Talle õigusabi osutamist toetabki Euroopa Parlamendi liige Yana Toom, kes lausa hoopleb sellega. Huvitav, kas Toom aitaks genotsiidi pooldajal protsessida ka keskerakonna juhatusega, kes viskas sõjaõhutaja parteist välja? Keskerakonna peasekretär Andre Hanimägi ju ütles 28. veebruaril Postimehele, et „mitmed Fjodorova kommentaarid on olnud ähvardaval toonil ning tehtud juba käimasoleva sõja ajal selliselt, et neid võib käsitleda kui sõja õigustamist. Sõjategevuse on keskerakondlastest riigikogu liikmed selgelt hukka mõistnud.“

Aga Fjodorova soovib kas töösuhte jätkamist või tööandjalt hüvitise väljamõistmist, tema  lepingulised esindajad kohtus on juristid Sofja Pevzner-Belošitski ja Jelena Karžetskaja. Selline seltskond siis.

„Demokraatlikus riigis on vastuvõetamatu vallandada inimesi ette hoiatamata nende arvamuse eest, isegi kui see arvamus tööandjale kategooriliselt ei meeldi. Siin ei saa Šarapovist paremini öelda: “Kui suruda seadust enda alla üks kord, siis teine kord, siis hakata sellega uurimise auke kinni toppima nii, kuidas mul sinuga mugav on, siis pole see enam seadus, vaid kettnui!“ – ütles Yana Toom.

Kui Yana Toom võrdleb ennast sõjast naasnud ja uurijaks hakanud Euroopa vabastaja Šarapoviga vendade Vainerite raamatu „Halastuse ajastu“ järgi vändatud nõukogude miilitsaseriaalist „Kohtumispaika ei tohi muuta“, kelle ajal toimusid küüditamised ja mahalaskmised NKVD poolt sageli ilma igasuguse kohtumõistmiseta, seadusest kinnipidamisest rääkimata, siis mina võrdleksin Toomi pigem Hundiga „Pehmetest ja karvastest“, kes armastas seal korrata: „Aga mina vaatan ikka metsa poole!“

Toom on tollest lihtsameelsest hundist kavalam. Ta ei tunnista toda vaatamist, ta lihtsalt vahib lakkamatult, toetades kõike ja kõiki, mis ja kes on eestlaste suhtes vaenulik. Ta toetab Fjodorovat, kes toetab terrorirünnakut Ukraina vastu, seal teostatavat genotsiidi ja loogilisi ning vältimatuid naiste ja laste vägistamisi.

Ivan Makarov