Andres Raid: Brüsselis küpseb seaduste pakett, mis suretaks välja Eesti rekajuhtide ja transpordifirmade tegevuse

Arvamus,
- Updated
©Scanpix
Eestlaste oma veofirmad on reeglina tillukesed, entusiasmil püstiseisvad 4-5 veokiga kontorid.

Kriisist sõltumata, võib-olla aga just kriisi varjus on Brüsselis hääletult uue hoo sisse saanud vahepeal otsekui varjusurmas olnud seaduste pakett, mis tänase ja ka meie rekajuhtide ning transpordifirmade tegevuse suuresti välja suretada ähvardab.

Meie meedias on sellest riivamisi varem ka räägitud, varem on sunduslike tühisõitude nõue siiski välja jäetud (LOE: EL-i liikuvuspaketist jäi sunduslike tühisõitude nõue siiski välja). Hiljuti tõusis küsimus taas päevakorrale (LOE: Kaugsõiduautojuhtide liikuvuspakett tekitab mitmete Euroopa Liidu riikide seas pahameelt) ning see pole esmakordne otsus raskeveokite ja juhtide osas, kus korrutatakse, et rekajuhid ei saa õigust veeta pikka puhkust auto kabiinis (LOE: Veokijuhid ei saanud õigust veeta pikka puhkust kabiinis).

Järgneb Google reklaam. Uute uudiste toimetus ei vastuta Google algoritmide poolt personaalselt teile suunatud reklaamide sisu eest. Soovitame usaldada ainult tuntud ja usaldusväärseid kaubamärke.

Viimase osas väideti, et nii on ohutuse mõttes väga tore , sest juht magavat end nii hästi välja. Tegelikkus on asjatundjate sõnul hoopis teine. Juht on mingis “hotellis” kohustuslikku kaheööpäevast “puhkust” veetes tegelikult meeletu pinge all, sest ta ei tea, missuguses komplektsuses ta parklast veoki eest leiab, näiteks kas veoki juurde tagasi minnes on sel rattad all, akud peal, kütus paakides, tent terve, kaup peal veel ja kas tema teine kodu ehk kabiin on tühjaks varastatud või mitte.

Lääne-Euroopas on veokite tühjendamised muutunud igapäevasteks. Üks juht jutustas, kuidas vedades kallist elektroonikat El Giganten laost Jönköpingust Stockholmi Värtahamn-i sadamasse, et tohtinud nad sekundikski peatuda isegi Rootsis ja satelliitjälgimine oli permanentne. Selleks sõideti öösel, et sõit mahuks 4,5 tunni sisse, mis lubatud järjestikune tööaeg, valgusfooridele läheneti ka Stockholmi linnas nii, et ei peaks peatuma niivõrd kui see oli võimalik.

Tegelikkus oli selline, et selle 4,5 tunni trikiga said hakkama vaid Eesti numbritega masinad, sest rootslaste kiirusepiiraja on 80km/h, meie oma aga 90km/h ja see on öösel põhjagaasiga liikudes oma pooltunnike ajavõitu ja mahuti 4,5 tunni sisse, kihutades ka öises Stockholmis 90-ga.

Asjatundjad teavad rääkida, et näiteks Norra on koht, kus soomlased keelduvad talvel vedamast, kuid on võtta ju eestlased, kes sõidavad iga ilmaga. Lõppkokkuvõttes praegu veel süsteem toimib, sest Skandinaavia kontekstis nende juhid öösel ei sõida, nädalavahetusel ei ka sõida, riigipühadel samuti ei sõida. Selleks on eestlased ja leedukad.

Sellel Brüsseli “liikuvuspaketil” on nüüd tagajärg, milles logistika ei kattu enam nende nõuetega, sest näiteks kui eestlase masin on Hispaanias, et peab ta oma kuuenädalase töö juures väljaspool Eestit tulema tagasi tühjalt, siis tuleb rehkendus: 2500 km peale on kütus, ca 29 x 25= 725 liitrit, juhi palk, selle läbimise vältel ka lähetustasud ja jooksvad kulud 4-5 tööpäeva, ehk siis ca 400+ maksud, AdBlue jms veel lisaks, kokku ca siis kütusega kokku ca 1500 EUR. Aastas on nädalaid 52, ehk siis ÜKS veok peab selle protseduuri läbima, st kodus füüsiliselt käima 8x ja kui firmas on näiteks 10 veokit, siis teeb see 80 “koduskäiku”. Eriti kehvade asjaolude kokkusattumisel on see aastas ühe tuliuue, lisadega veoki hind.

Kuidas käituda?! Kuis ellu jääda? Meil paneb kriisist sõltumata umbes kolmandik veofirmadest poe ilmselt kinni. Leedukaid tuleb aga kadestada, seekord heas mõttes – oskavad!

Leedu firma Vlantana on näiteks ettenägelikult avanud oma kontorid juba Skandinaavias, Norras, Rootsis. Vt www.vlantananorge.no ja Vlantana.eu.

Pildilt paistab veok, mis kuulub leedukatele, kuid on Norra registitrinumbriga – seega Skandinaavia tundub juba nende käes olevat! Leedukate palgad on madalad ja nad saavad pakkuda madalaid veohindu, süües teised turult.

Kui nüüd asjast huvitatud oma liikuvuspaketi läbi viivad siis leedukatel on sarnased kontorid üle Euroopa valmis, sest filiaali ei keela keegi pidada väljaspool Leedut.

Prantslaste reg nr-iga võib vabalt “kodus” Prantsusmaal käia nii Saksast, Austriast, Hispaaniast jne, sest piir on ju kõrval! Eestlane sõidab aga kohustuslikus korras Sevillast tühjalt Tallinna…

Et miks eestlased oma kontoreid nii ei tee? Eestlaste oma veofirmad on reeglina tillukesed, entusiasmil püstiseisvad 4-5 veokiga kontorid… Leedukad on Volvost lekkinud andmete alusel tellinud tervelt 1000 uut autot, ilmselt on nad kindlad, et neid huvitav seadusepügal surutakse Brüsselis läbi. Lobitöö missugune – millega tegelevad meie saadikud?!

Andres Raid
ajakirjanik

Tähelepanu!

Kuna kommentaaride modereerimise maht hakkas toimetuse väikese kollektiivi tööd häirima, siis oleme sunnitud kommenteerimise peatama. Kui tunnete vajadust ühiskonna asjades kaasa rääkida, siis on selleks võimalus Facebookis ning meediaväljaannete kommentaariumites.

Täname teid jätkuva toe ja mõistmise eest!
Uute uudiste toimetus.

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused