21.12.2021
Ajakirjanik Andres Raid.
Enesekiituse puudumisega pole siiani kitsi oldud – seda kõige kõrgemal tasemel eriti. Alles kuulsime, kuis me Dubais kiita saime ja kõik meie väljapanekuid ja nende esitamise kunsti eriti kõrgelt hindasid.
Kuis on lood sealpoolse vastukajaga?! Suhteline vaikus, väljaarvatud seik, mis pani kohapealse hariduseliidi suid maigutama. Meie haridus(!)minister teatas ametlikul kohtumisel, et ta „ei leiagi, et meie inimesed millegi poolest erinevad oleksid“ ja ta on juba „paar päeva Dubai riigis ringi vaadanud…“.
Meie ja araablaste välimus ja meelelaad on siiski üsnagi erinevad, kuid viisakuse avaldusena ajab see ehk isegi asja ära. Kui aga näiteks Joe Biden ajab segamini, kus ta on, siis on see ehk mõistetav, kuid kõige targema E-riigi haridusminister võiks siiski teada, et Dubai ei ole riik, vaid on hoopis linn ja riigi nimetus on siiski Araabia Ühendemiraadid.
Meil on üldse mõttetegevuse selguses ja nende mõtete väljendustes eriti viimasel ajal üha rohkem asi kuidagi kiiva kiskumas ja eks tekstidesse süvenetakse ka kahjuks üha vähem.
Räägi ja kirjuta mis tahes – igaüks loeb sealt välja just enesele sobiva või vastupidi, vastikuna näiva sõnumi ja asub selle pinnalt kõigepealt suurt pruukima või haarab arvuti järele.
Katsuge aru saada, mida ütleb roheliste pearoheline: „Züleyxa Izmailova: Eestimaa erakonnad pole kõik sõbrad, kes jõuluõhtul koos kapsast söövad, kuid kliimamuutuseks ühinegem”
Milleks me siis JÕULUõhtul ühineme?! Muutusteks?! Need siis tulevad ikka või?! Pidime ju hoopis ära hoidma?! Ühineme üheks õhtuks?! Ühinevad need, kes kapsast söövad, vihjega vegetariaanidele? Osad erakonnad on siis sõbrad, millised need veel on? Kas mõned erakondlased on ka äkki sõbrad, või ainult erakonniti?
Järgmine ettejuhtuv: kuidas sellest aru saada: „Wagner paneb Eesti kahvlisse: kas sõdida sõjakuritegeliku palgaarmeega ühel pool rindejoont või jätta Mali riik Venemaale”.
Esiteks – kuidas ta julgeb?! Kuidas siis see asi tegelikult on – sõdime kurjategijatega õlg-õla kõrval Vene riigi vastu ja kui me Mali riiki Venemaale jätta ei taha, kas siis hakkame Wagneriga sõdima?! Kelle pool need prantslased siis hetkel on või mida nood arvavad? Mis asja me seal üldse ajame? Kui Afganistani sõja ainuke(!) eesmärk oli sõprade leidmine, siis mis kaalutlustel seal kõrbes miiniväljade vahel askeldatakse?
See ei ole norimine – täpsus mõttes ja selle väljaütlemisel või kirjapanekul loob selguse, millest praegu kahjuks nii väga puudust tuntakse. Ja lisaboonus veel kah – jätab meist mujalgi pisut parema mulje, omadest rääkimata.”
Andres Raid