04.10.2022
Tänane energiapoliitika – radikas välja, jope selga. Pilt on illustratiivne.
Lausa hämmastav on see, millise agarusega nüpeldab peavool kõiki seisukohti, mis erinevad üldisest ja hetkel kultiveeritavast arusaamast ükskõik mille kohta, olgu see pandeemia või rohepööre ning eriti just viimasel ajal ka sanktsioonide mõju. Vsevolod Jürgenson avaldas äsja Uutes Uudistes igati ülevaatliku loo hetketendentsidest ja nagu ikka, läks lahti!
Igas loos on tavaliselt teema, millest kirjutatakse; on reema, mida öelda tahetakse ja on lisaks ka anareema – see on see, mida mitte mingil juhul välja ei öelda. Tõepoolest „suurte“ ja eelnevalt paljutsiteeritud teadlaste ja tegelike ekspertide seisukohad vaikitakse meinstriimi poolt armutult maha, kui need kuidagi teistmoodi“ on. Brenda Schaffer pole mingi isehakanud parteisõdurist propagandist, vaid tõsine analüütik ning teda tasub tõsiselt võtta – oma hiljutises kirjutises „Talve saabudes astub Euroopa kuristikku“ ütleb ta enam kui arusaadavalt – senikaua, kuni poliitiline ambitsioon koos asjatundmatusega on olulisem kui kõige lihtsam matemaatika, siis pole imestada, et talve saabudes astub Euroopa otse kuristikku. Ta ei ole mitte selle serval, ei otsi üle- või ümberteid, vaid sammub sinna otse!
Rooma langus
Autor ütleb otse, et Euroopas on kriis, millist pole nähtud II Maailmasõjast alates ja ajada kõik Putini kaela on lihtsalt labane õigustus. Euroopa on vappekülmades ja käriseb igast otsast, von der Leyen aga jutlustab mingitest hinnalagedest, lisamaksudest energiatootjatele ja mingist salapärasest Euroopa vesinikupangast, mille ta ilmselt unes endale ette manas. Jätkub üldine riigistamine nagu oleksid bolševikud taas võimul, või – äkki ongi?!
Need nn uued poliitikad ei erine sisuliselt aga karvavõrdki neist, mis kontinendi sellesse kaosesse juhatasid ja kust Suurbritannial õnnestus viimasel hetkel välja libiseda. Riigi uus peaminister Truss aga ei näi von der Leyenist nakatununa aduvat ei asjade tegelikku seisu ning veel vähem neist väljatuleku teid ja võimalusi. Meil korrutatakse neid triviaalsusi tuimalt uuesti üle vürtsidades neid maavillaste ja kontekstis isegi piinlike uusterminitega a`la elektrimolekul.
Peamine põhjus pole selle segaduse puhul aga üldse mitte Putin või ressursside nappus, vaid just see, et enamik ullikestest usubki siiralt, et see just nii ongi.
Õige oleks siin kõigepealt tegelike põhjuste väljaselgitamine – miks on nii, nagu on?! Aastaid on ignoreeritud finantsspetsialiste ja teadlasi, kes on seda kõike ette näinud ja osutanud sellelegi, et igasugune rohehullus ja reaalteaduste eiramine käib kasvõi selles, et mingi nullemissioon ja tuuleenergia on muudetud absoluudiks oludes, kus see kõige lihtsamate füüsikaseadustega kokku ei käi ega hakkagi kunagi käima.
Mingid kampsunid ega karupüksid ei too Euroopas kellelegi arusaamist selle kohta, et neil pole lihtsalt 83% oma energiabilansist millegagi asendada ja keegi pole selle peale mõelnudki. Otsekui LSD on mõjunud jutt päikeselastest ja „Tuulest viidud“ omandab nüüd uue ja hoopis ähvardavama tähenduse, selle järgi käib aga Euroopa uus-eliit eesotsas Scholzi, Habecki ja Baerbockiga ikka koos oma sabatitel kui ka siinsed skopetsid, ja nad räägivad juttu, mis meid paraku edasi ei vii.
Huvitav, mida meile siin järgmiseks välja pakutakse olukorras, kus meil tegelikult endal KÕIK võimalused sellest kaotusteta välja tulla ja valitsus vaid möönab, et tegelikult võiks ju veel hullem olla, aga ainult tänu nende oskuslikule tegevusele maal veel elu üldse kestabki.
Andres Raid
