Andres Raid: kas Eesti Energia peab tarbijatele hüvitama intressid ebaseaduslikult saadud taastuvenergia tasudelt?

02. juunil 2022 avalikustati kohtujuristi Athanasios Rantose ettepanek Euroopa Kohtule, mis puudutab kõiki taastuvenergia tootjaid, kes on saanud aastatel 2015-2017 taastuvenergia toetust.

Nimelt tegi kohtujurist kohtule kohtuasjas Veejaam ja Espo ettepaneku, milles leiab: “/…/ Ma tuletan meelde, et vana toetusskeemi kvalifitseerimisest „uueks abiks“ ELTL artikli 108 lõikes 3 ette nähtud teatamiskohustuse rikkumise tõttu tuleneb, et see abi oli aastatel 2015–2017 „ebaseaduslik“. Nimetatud abi muutus „olemasolevaks abiks“ (ja seega „seaduslikuks“) alles 6. detsembril 2017, mil komisjoni otsusega tunnistati selle pikendamine siseturuga kokkusobivaks. /…/ Kolmandaks peab liikmesriigi kohus analüüsima, kui palju peab Espo maksma intressi ajavahemiku 2014–2015 eest, kuna saadud abi kujutas endast ebaseaduslikku abi.”

Asi jõudis Euroopa Kohtusse Riigikohtu eelotsuse kaudu, milles liideti ühte menetlusse AS Veejaama ja OÜ Espo kaebused AS Eleringi vastustele. Kohtujuristi ettepanek ja Euroopa Kohtu lõplik otsus puudutab ka kõiki teisi taastuvenergia tootjaid, sest juhul, kui kohtujuristi ettepanek jääb püsima, siis analoogiliselt nõndanimetatud Savisaare müügimaksu cases Tallinna Halduskohus rahuldas intressinõude (TlnHKo 22.02.2017, 3-16-84).

Kuidas sellistel puhkudel saab tarbija eraldiseisvas menetluses nõudeid esitada ja kuidas arvutada intressi ning milline on nõuete aegumine ebaseadusliku riigiabi küsimustes, siis seda on varasemalt analüüsitud Mati Makkari poolt kaitstud magistritöös. Miks teatamise kohustust rikuti, siis tootjad peaksid eelkõige esitama küsimuse Reformierakonna ja sel ajal valitsust juhtinud Andrus Ansipile!

Ülalmainitud müügimaksu said suurtegijad tagasi, sest raamatupidamises olid kõik dokumendid alles, tavakodanikul mitte ja ilmselt läks uudis ka paljudest mööda ja lihtinimene jäi ilma nagu tavaliselt. Kui kohtujuristi ettepanek jääb pidama, on põhimõtteliselt igal tarbijal õigus ebaseaduslikult makstud raha tagasi nõuda.

Kujutlege vaid olukorda, kus suurtarbijad – kasvõi tsemendivabrik, sellekohased arved Eleringile esitab?! Tundub, et selles olukorras hakatakse kohe skeeme punuma, kuidas mitte maksta, tavakodanikul pole niikuinii õigusabiks raha ja piisavalt teavet ja see tähendab seda, et jääb ilma. Ehkki – kes teab, kes siis võimul on, senine praktika eeldab paraku just asjade sellist käiku.

Andres Raid, ajakirjanik