19.04.2022
Kaja Kallase valitsus eirab täielikult Eesti Põhiseadust.
Delfis avaldati üleskutse, mille kohaselt „rahvas nõuab Mart Helmelt saadikustaatuse äravõtmist“. Siin on õige mitu küsitavust ja need on enam kui tõsised. Iseasi on muidugi, keda siin „rahvaks“ nimetatakse. Sõnakõlks, ei muud.
Eeldame, et meil kehtib põhiseaduslik kord, mille üks osa on kindlasti sõnavabadus – kahjuks viis Kersti Kaljulaid selle tõe üsnagi madalale, kuid maitse asi. Kas sõnavabadus kehtib kõigi või mitte eriti kõigi jaoks?
Alles äsja elasime koroonapiirangute tähe all, poliitilise retoorika kohaselt oli solidaarsus vajalik selleks, et kaitsta meie tervishoiusüsteemi ülekoormuse ja kokku kukkumise eest. Nüüd on meil tegemist pagulaste hulkadega, kelle ei sotsiaalset ega tervislikku tausta ei tea ega uuri keegi.
Seksiturism Ukrainas endas ja sealt välja on tõsiasi, sellest on kirjutatud köiteid üle maailma ja seda maha vaikida oleks silmakirjalikkus. Paljud pagulastele suunatud teenused, ka tervishoiualased, toimuvad, ükskõik kuidas ka ei keerutaks, kohaliku elanikkonna arvelt.
Kui kuussada hospitaliseeritut jooksis meie tervishoiusüsteemi umbe, kas siis mingi küsimus (nimetatud oli küsimus tituleeritud väiteks) või kahtlus on samastatav vaenuga ükskõik kelle vastu?
Seisneb ju küsimus suuresti just nimelt selles, et kuidas peab nüüd käituma ja millised abinõud tarvitusele võtma, et seda ei juhtuks ja omad (kellel on seaduslik õigus kodaniku ja siinse maksumaksjana neid teenuseid saada) ei jääks millestki ilma. Kas see ei ole rahvasaadiku suisa seaduslik ja igati õigustatud küsimus?
Mart Helme on riigikokku valitud demokraatlikus riigis toimunud demokraatlike valmiste tulemusena. Seda õigust ei saa temalt keegi ära võtta, meeldib see kellelegi või mitte.
Kui kuskil mingi „rahvas“ tahab järsku näiteks Ruhnu Lätile kinkida või muul viisil riigipiiri muuta – kas siis rahva tahe, mis ilmunud ühes või teises väljaandes, muudab kehtivad seadused, sealhulgas ja Põhiseaduse, kehtetuks?! Kes on see rahvas, kes nimetab peaministrit oma lemmikuks?! Siin valetatakse meile veel seda, et keegi on korraldanud UURINGU. Ühiskonnaalaseid uuringuid ei korraldata meil juba pea 20 aastat.
Tühistame nüüd ühe või teise saadiku ja siin peitub ju ebaseaduslikkusele lisaks ka see oht, et saadikud polegi enam seaduses ettenähtud korras oma ütlemistes ja arvamustes vabad ja sõltumatud ning lihtsalt kardavad oma arvamust välja öelda – mis parlament see enam on? Selles suures tühistamise tuhinas visatakse kõrvale seadus ja asendatakse see millegagi, mida nimetatakse „rahva tahteks“. Üks hetk, seadusriigi lõpp?!
Kas „rahva“ soov avaldada protesti ebaseadusliku nõude esitamisega kaalub üles saadiku õiguse enda ja oma valijate tahtmist esindada ja seda ka välja öelda, seista eeskätt oma rahva (kodanikkonna) õiguste eest? Ilmselt selliste nõudmiste esitajad ei adu, et soovivad tegelikult vähemalt õiguskorra eiramist, halvemal juhul aga Eesti Vabariigi põhiseaduse preambulis esitatud põhimõtete hülgamist.
Põhiseadus eelistab meil paraku oma kodanikku, seni on see nii. Tõsiasi on, et moraali küsimused ei ole meil sisse kirjutatud ühtegi seadusesse ja ametnikkonna üldist käitumismutrit arvestades ei ole moraal kui selline enam üldse aktuaalne küsimus.
Esitatud küsimused on üleval, vastamata on küsimused (mida ei tohigi esitada?!), millised on abinõud edasiseks tegutsemiseks, kuidas toime tulla.
Kas Mart Helmel oli põhiseaduslik õigus neid küsimusi esitada? Oli ja see polnud lihtsalt õigus, vaid ka kohustus nagu iga teisegi rahvasaadiku puhul.
Huvitav, mida vastaksid meie jõustruktuurid küsimusele – kas antud juhul võis olla tegemist ohuga põhiseaduslikule korrale seoses sellega, et üritati hirmutada rahvasaadikut oma seaduslikest õigustest loobuma ja seda üritust tiražeeriti otsekui üleskutset üle Eesti?!
Võib-olla on küsimus liiga keeruline või mingisse poliitilisse agendasse mitte sobiv, ollakse ju hädas lihtsamategi asjadega. Mida vastaks Maris Lauri sümbolite keelustamisega seoses – kas Elroni rongid pole mitte viha õhutavad ja sõda õigustavad, sest istmed seal ju Georgi lintidest ainult koosnevadki!
Andres Raid, ajakirjanik
