Andres Raid: kohtuveskid jahvatavad õigluse asemel segadusi

Arvamus,
Eesti kohtusüsteem teeb kummalisi apsakaid. Pilt on illustratiivne.

Hiljuti kirjutasime käimasolevast nn. “maffiaprotsessist”, kus kohtu all grupp väidetavaid narkokaupmehi. Üks kohtualustest sai maakohtu otsusega karistuseks 8 aastat vangistust, otsuse kohta esitati apellatsioon ja see oligi nüüd Tallinna Ringkonnakohtus arutusel, otsus tuleb juunis.

Huvitavaks teeb loo aga asja käik. Pärast apellatsiooni esitamist langes süüdistatu vanglas kallaletungi ohvriks ning keeldus advokaadi osavõtuta ütluste andmisest ja enda ohvriks tunnistamisest.

Järgneb Google reklaam. Uute uudiste toimetus ei vastuta Google algoritmide poolt personaalselt teile suunatud reklaamide sisu eest. Soovitame usaldada ainult tuntud ja usaldusväärseid kaubamärke.

Prokurör alustas kriminaalasja, kuid Maakohus leidis, et süüdistatu kasutas talle seaduse järgi garanteeritud enese mittesüüstamise privileegi ja mõistis ta õigeks. Prokurör polnud nõus ja kaebas edasi Ringkonnakohtusse, see leidis, et ohvrile tuleb anda 6 kuud (ründaja sai 4 kuud!) ja mõistis liitkaristusena kirjalikus menetluseks 8 ja pool aastat.

See kaheksa aasta otsus on ju veel apellatsioonis, 8,5 jõustus (Riigikohus ei võtnud arutusele) ja nüüd ongi pretsedenditu situatsioon käes!

Tänaseks on meil kasutada õiguskantsleri seisukoht antud olukorra kohta. Õiguskantsleri büroost antakse teada: „Leian, et liitkaristuse hilisem mõistmine ei ole võimalik juhul, kui üheks liidetavaks karistuseks on sama isiku suhtes teises kriminaalkohtumenetluses tehtud ja seni jõustumata (vaidlustatava) kohtuotsusega mõistetud karistus.

Veel jõustumata kohtuotsusega mõistetud karistuse liitmine KarS § 65 lg 1 mõttes tähendaks seevastu, et liitkaristuse hilisemal mõistmisel arvestatakse liidetavate hulka veel õiguslikult mitteeksisteerivat karistust. See oleks aga vastuolus süütuse presumptsiooni põhimõttega (PS § 22 lg 1).

Liitkaristuse ekslikku mõistmist tuleks käsitleda materiaalõiguse ebaõige kohaldamisena, mis tingib kohtuotsuse osalise tühistamise ja tühistatud osas uue otsuse tegemise …“

Inimene on aga juba karistusregistris ka mittejõustunud karistuse tõttu. Selle kohta arvas kantsleri büroo nii:

„Karistatus tähendab aga siinkohal karistusandmeid, mis on kantud karistusregistrisse. Kriminaalasjas tehtud süüdimõistva kohtuotsuse alusel kantakse aga karistusregistrisse isiku karistusandmed vaid juhul, kui vastav süüdimõistev kohtuotsus on jõustunud (karistusregistri seaduse § 6 p 1)“.

Kui juristid loevad siit välja mida iganes, siis seaduskuulekas tavakodanik saab haritud ja autoriteetse juristi seisukohast aru, et kohtupraktika on antud juhul ekslik olnud ja kui seaduste rägastik sedavõrd keerukaid käike võimaldab, siis kuidas peaks kodanik selles orienteeruma, seadus peaks olema loodud ikka just kodaniku jaoks loodud. Aga – jälgime arenguid!

Addendum – selle karistusregistriga on kummalised lood muidu ka – seal figureerivad kriminaalidena ka need, kes nõukogude ajal nõukogude vastase tegevuse või lihtsalt sini-must-valge heiskamisega vahele jäid ja seetõttu „huligaansete tegude“ eest vastutusele võeti…

Kohtuotsuse sissejuhatusse ei märgita andmeid teises kriminaalkohtumenetluses tehtud süüdimõistva ning veel jõustumata kohtuotsusega mõistetud karistuse kohta.“

Andres Raid, ajakirjanik

Tähelepanu!

Kuna kommentaaride modereerimise maht hakkas toimetuse väikese kollektiivi tööd häirima, siis oleme sunnitud kommenteerimise peatama. Kui tunnete vajadust ühiskonna asjades kaasa rääkida, siis on selleks võimalus Facebookis ning meediaväljaannete kommentaariumites.

Täname teid jätkuva toe ja mõistmise eest!
Uute uudiste toimetus.

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused