05.02.2021
Eesti kohtusüsteem teeb kummalisi apsakaid. Pilt on illustratiivne.
Hiljuti kirjutasime käimasolevast nn. “maffiaprotsessist”, kus kohtu all grupp väidetavaid narkokaupmehi. Üks kohtualustest sai maakohtu otsusega karistuseks 8 aastat vangistust, otsuse kohta esitati apellatsioon ja see oligi nüüd Tallinna Ringkonnakohtus arutusel, otsus tuleb juunis.
Huvitavaks teeb loo aga asja käik. Pärast apellatsiooni esitamist langes süüdistatu vanglas kallaletungi ohvriks ning keeldus advokaadi osavõtuta ütluste andmisest ja enda ohvriks tunnistamisest.
Prokurör alustas kriminaalasja, kuid Maakohus leidis, et süüdistatu kasutas talle seaduse järgi garanteeritud enese mittesüüstamise privileegi ja mõistis ta õigeks. Prokurör polnud nõus ja kaebas edasi Ringkonnakohtusse, see leidis, et ohvrile tuleb anda 6 kuud (ründaja sai 4 kuud!) ja mõistis liitkaristusena kirjalikus menetluseks 8 ja pool aastat.
See kaheksa aasta otsus on ju veel apellatsioonis, 8,5 jõustus (Riigikohus ei võtnud arutusele) ja nüüd ongi pretsedenditu situatsioon käes!
Tänaseks on meil kasutada õiguskantsleri seisukoht antud olukorra kohta. Õiguskantsleri büroost antakse teada: „Leian, et liitkaristuse hilisem mõistmine ei ole võimalik juhul, kui üheks liidetavaks karistuseks on sama isiku suhtes teises kriminaalkohtumenetluses tehtud ja seni jõustumata (vaidlustatava) kohtuotsusega mõistetud karistus.
Veel jõustumata kohtuotsusega mõistetud karistuse liitmine KarS § 65 lg 1 mõttes tähendaks seevastu, et liitkaristuse hilisemal mõistmisel arvestatakse liidetavate hulka veel õiguslikult mitteeksisteerivat karistust. See oleks aga vastuolus süütuse presumptsiooni põhimõttega (PS § 22 lg 1).
Liitkaristuse ekslikku mõistmist tuleks käsitleda materiaalõiguse ebaõige kohaldamisena, mis tingib kohtuotsuse osalise tühistamise ja tühistatud osas uue otsuse tegemise …“
Inimene on aga juba karistusregistris ka mittejõustunud karistuse tõttu. Selle kohta arvas kantsleri büroo nii:
„Karistatus tähendab aga siinkohal karistusandmeid, mis on kantud karistusregistrisse. Kriminaalasjas tehtud süüdimõistva kohtuotsuse alusel kantakse aga karistusregistrisse isiku karistusandmed vaid juhul, kui vastav süüdimõistev kohtuotsus on jõustunud (karistusregistri seaduse § 6 p 1)“.
Kui juristid loevad siit välja mida iganes, siis seaduskuulekas tavakodanik saab haritud ja autoriteetse juristi seisukohast aru, et kohtupraktika on antud juhul ekslik olnud ja kui seaduste rägastik sedavõrd keerukaid käike võimaldab, siis kuidas peaks kodanik selles orienteeruma, seadus peaks olema loodud ikka just kodaniku jaoks loodud. Aga – jälgime arenguid!
Addendum – selle karistusregistriga on kummalised lood muidu ka – seal figureerivad kriminaalidena ka need, kes nõukogude ajal nõukogude vastase tegevuse või lihtsalt sini-must-valge heiskamisega vahele jäid ja seetõttu „huligaansete tegude“ eest vastutusele võeti…
Kohtuotsuse sissejuhatusse ei märgita andmeid teises kriminaalkohtumenetluses tehtud süüdimõistva ning veel jõustumata kohtuotsusega mõistetud karistuse kohta.“
Andres Raid, ajakirjanik
