Andres Raid: kui reaalsuse asemele tuleb „arvuti ju näitab“

„Pensionilisade ootuses selgunud huvitav paradoks, millega seoses esitas küsimuse igati ontlik riigialam, kes tänaseks vanaduspensionil. Nimelt – kõik andmed selle saamiseks võtab Sotsiaalkindlustusamet ametlikest registritest. Kõlab esmapilgul ju kuidagi täiesti korrektselt, kuid…

Oktoobris saavad väiksema pensioniga üksi elavad pensionärid täiesti tuntava ühekordse pensionilisa. Mis aga siis, kui elukohana on registreeritud (täiesti seaduslikult) elukoht näiteks linnaosa täpsusega? Kui kodu polegi? Kui elad kellegi pinnal selle seadusliku omaniku loal ihuüksi näiteks Põhja-Tallinnas ja registreeritud sinna Põhja-Tallinna oledki? Kui kaasa tüdines sust veel vanaduspäevil ja viskas su välja või vastupidi?

Kõne ülimalt vastutulekule Sotsameti töötajale tõi selguse – jah, seadus on selline, et reaalsus ei ole oluline, kuidas kirjad näitavad nii ongi. Ametnikule pole ette midagi heita – ta tegutseb täpselt talle ette antud piirides ja see käib, tõsi küll, enamasti madalama astme ametnikkonna kohta.

Seega – maksab registrikanne, mitte reaalne olukord, teisisõnu tegelikkus. Kui arvutiekraanilt vaatab vastu üks, reaalsus aga on midagi muud, siis võidab arvutiekraan.

Muide, see võib kaasa tuua üsnagi fataalsed tagajärjed – piisab vaid USA kõrgema sõjaväelase Milley konstanteeringust, et „sõda Afganistanis KAOTATI just tänu reaalsuse ignoreerimisele.

Seda põhimõtet võib laiendada paljudele teistelegi meie vastuvõetud regulatsioonidele, mis eeldavad sedagi, et kõigil on Mac laua peal ja nutifon taskus, on piisavalt raha ühenduste kinni maksmiseks ja loomulikult aega iga päev uuendatavate seadustega kursis olemiseks.

Võtke või raske puude eest toetuse pikendamine – arvuti näeb ette, et puuduv jäse on „tagasi“ ja toetus kaobki!

Üldistatult – reaalsus on näilisusele teed andnud, kui e-tervis „näitab“, et sinuga on kõik korras, siis viited ägedale kõhuvalule ei vii kuskile.

Meenub viimase rahvaloenduse kogemus – püüdlik loendaja esitas hulga küsimusi ja hilisem pöördumine statistikaameti poole palvega öelda, et kuidas see statistikas siis kokkuvõttes kajastus, tõi paraku tõdemuse, et „mnjaa, te olete kuidagi üldse ära kadunud…“. Seega – arvuti järgi pole sind üldse olemas.

Oleks muidugi tore – virtuaalne e-kodanik virtuaalses e-riigis, füüsilistele ja tegelikele inimestele sissepääs keelatud!

Nüüd loo alguse juurde tagasi – tulemus on see, et nii mõnigi, kes oma kolme ja poolesajast pensioni saab ja ehk õigustatult lisa loodab, jääb sellest lihtsalt ilma, tema jaoks pole teadmine „et paljud ju saavad“ kuigi oluline, paljude saajate penss on tema omast niigi palju suurem. Arvuti ju näitab!“

Andres Raid, ajakirjanik