Andres Raid: kuriteoteade liigkõrge elektrihinna kohta on esitatud

Arvamus,
- Updated
©Uued Uudised
Ajakirjanik Andres Raid.

Pretsedent on loodud ja näis, kuidas reageerivad meie õiguskaitseorganid. Kuid enne veel kaks tähelepanekut.

Parempoolsete partei on sündinud ja tänud selle juhile Perlingule otsekohesuse eest. Loeme: „Siin me seisame teie ees – sündinud erakonna vastvalitud juhid – ja kummardame, tänades usalduse eest ja lubades ise olla parempoolse maailmavaate eeskujudeks: teha tööd ja pingutada selle nimel, et meie ideed saaks reaalsuseks, et meie koduerakonnal läheks hästi“.

Enam selgemalt ei saa – hästi ei pea minema ei riigil ja ehk rahvalgi selle tiiva all, vaid erakonnal.

Ja veel – loeme: „Öeldakse, et sõjas on ka halb otsus parem kui otsusega viivitamine“.

Selle nonsensi või õigemini lausrumalusega esineb „Postimees“ juhtkirjas. Viivitamine ja hilisem heal juhul ärajätmine on parim, mida   halva otsusega teha saab. Aga – kuna ametialast ettevalmistust Eestis ammu juba enam saada ei ole võimalik, siis ei teata enam ka otsusest kui sellisest ja otsustamisest kui protsessist suurt midagi ja see peegeldub paraku ka juhtkirjas.

Aga nüüd algusesse tagasi. Asi on nimelt selles, et oma blogis avaldas Heldur-Valdur Seeder kuriteoteate, mille ta ka edastas ja millele on nüüd oodata ametlikku vastust. Siin ta on:

,,Kuriteoteade elektrihinna manipulatsioonide uurimiseks 17.08.2022

Ei ole just palju juriste kes on sõltumatud, omavad ka veidi loogikat ning orienteeruvad matemaatikas mõnevõrra…

Mistõttu võtsin elektrihinna manipulatsioonide uurimiseks kuriteoteate esitamise oma kohustuseks. All on originaaltekst – kui tuleb vastus, avaldan ka vastuse.

Kuriteoteade

1. Eesti Energia poolt üldteenusena (soetushind + mõistlik kasum enne käibemaksu) müüdud elektri hinnad on olnud aastate lõikes keskmiselt järgmised:

1.1. 2017 – 3.81 senti kWh

1.2. 2018 – 5.27 senti kWh

1.3. 2019 – 5.18 senti kWh

1.4. 2020 – 4.00 senti kWh

1.5. 2021 – 9.73 senti kWh

1.6. 2022 7 kuud – 17.23 senti kWh

1.7. 2022.08.17 kell 17-18 tõusis kWh soetushind (börsihind) tasemeni 400.00 senti kWh (4000€/MWh).

2. Eestis oli 2019. aasta lõpu seisuga 8 bilansihaldurit, lisaks on bilansihaldurina registreeritud ka Elering AS võrgukadude ostuks ja avariielektrijaama katsetustel elektri müügiks. Suurima turuosaga on tarbimisportfellide lõikes Eesti Energia AS 60,9%-ga. Tootmisportfellide lõikes omab samuti suurimat osa Eesti Energia AS 81,6%-ga(1). Vastavalt konkurentsiseadusele loetakse turgu valitsevaks mõjuks 40% omamist turul. Seega on Eesti Energia Eestis turgu valitsev ettevõtja.

3. Eesti Energia ainuaktsionär on Eesti Vabariik, kes teostab oma aktsionäriõigusi kas Rahandusministeeriumi (RaM) või Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) kaudu. Vastavalt viimase põhimäärusele MKM tegevuse eesmärgiks on luua tingimused Eesti majanduse konkurentsivõime kasvuks ning tasakaalustatud ja jätkusuutlikuks arenguks riigi majanduspoliitika väljatöötamise, elluviimise ja tulemuste hindamise kaudu. Vastavalt elektrituruseadusele on elektribörsi korraldajaks Konkurentsiameti määratud elektriturukorraldaja. Seega on kõik hoovad elektrituru korraldamiseks ja hinnakujunduseks kas MKM või Vabariigi Valitsuse käes. Erasektori roll elektri hinna kujundamisel on kaduvväike või mittemäärav. Kuivõrd MKM on koostanud ka kõik elektrienergiaga varustamise arengukavad, siis on ka varustuskindluse tagamine MKM käes ja on seal olnud kogu aeg.

4. Keskmiste elektrihindade dünaamikast ja eriti hinnast 17.08.2022 nähtub, et need hinnad ei lähtu tootmiskuludest ja mõistlikust kasumist. Eelloetletud ametkondade ametnike ebakompetentsus turu mittetoimimise põhjusena pole eluliselt usutav.

5. Seega eeltoodust nähtub suurejoonelise turumanipulatsiooni tunnuseid, midagi omamoodi ponzi skeemi sarnast elektriturule kohandatuna.

6. Uurimisversioonid oleks:

6.1. Kelle konkreetse turuosalise või ametniku (grupi) ja millise tegevuse tulemusena kerkis elektri müügihind pikemas perioodis ja eriti 17.08.2022, tema seosed valdkonna reguleerimise eest vastutava ametnikkonnaga ja isiklik (või tema soodustatud isikute) otsene ja kaudne kasu elektri hinna tõusudest.

6.2. Ametnikkond, kes oleks pidanud turu toimimist jälgima ja selle reguleerimiseks tegutsema, ei ole tegutsenud. Kes konkreetne isik või grupp on tururegulatsiooni normaliseerimist külmutanud ja tema isiklik (või tema soodustatud isikute) otsene ja kaudne kasu sellest.

7. Kuriteokahtluse kvalifikatsioonid oleks:

7.1. KarS § 300’. Toimingupiirangu rikkumine (KVS § 11: ametiisik on teadlik tema enda või temaga seotud isiku majanduslikust või muust huvist, mis võib mõjutada toimingut või otsust; ametiisik on teadlik korruptsiooniohust).

7.2. KonkS § 400. Konkurentsi kahjustav kokkulepe, otsus ja kooskõlastatud tegevus.

7.3. KarS § 217’’. Usalduse kuritarvitamine.

7.4. KarS § 202. Süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamine, hoidmine ja turustamine.

7.5. KarS § 398’. Turumanipulatsioon.

8. Palun alustada kriminaalmenetlust kirjeldatud kaasuses selguse saamiseks. Näidis uurimisversioonid on eespool.,,

(1) https://www.konkurentsiamet.ee/…/euroopa_aruanne-2019…”

Andres Raid, ajakirjanik

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused