Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Andres Raid: mõtlemisvõimes valitseb allakäik

-
15.08.2022
Ajakirjanik Andres Raid.
© Uued Uudised

Eesti õpilaste edusammud PISA testidel on motoks paljude ametnike lipukirjadel. Tegelik allakäik mõtlemisvõimes ja sellega kõige otsesemas seoses ja sõltuvuses olevas lugemisoskuses on jutuks vahel harva vaid siis, kui mõni julgem räägib eesti üliõpilaskandidaatide olematust lugemisoskusest ja mida sa siis neis oludes veel lugemusest saada tahad!

Enne pandeemiat, 2018.aastal arvestas ÜRO (http://uis.unesco.org/en/topic/out-school-children-and-youth) , et 258 miljonit last, ehk üks kuuest on koolielust väljas. Märtsiks 2020.aastal arvestas UNESCO (https://www.unesco.org/en/covid-19/education-response),

et 1,6 miljonit last olid mõjutatud  koolide sulgemisega seonduvalt. Kokku oli 91% maailma õppuritest üheks või teiseks ajaperioodiks õppimisest eemal ükskõik kuidas seda ka korvata püüti ja kuivõrd edukad või edutud need katsed olid.

A U.N. study released in June 2022 has found that the number of children experiencing distress in their education has nearly tripled since 2016, rising from 75 million to 222 million today.

Uuringus ( https://www.educationcannotwait.org/resource-library/global-estimates-number-crisis-affected-children-and-adolescents-in-need-education) et hariduse mõttes on vajakajäämised 78,2 miljoni õppuri osas (54% naissoost, 17% funktsionaalsete häiretega, 16% sundkorras ümber paigutatud), 11 miljonit ei saa kätte isegi miinumtaset lugemises või matemaatikaalastes oskustes ja seda isegi oludes, kus koolis isegi nagu käiakse.

The World Bank, in collaboration with UNESCO, has pointed out that funding for education has dropped in low- and lower-middle income countries, 41 percent of which “reduced their spending on education with the onset of the pandemic in 2020, with an average decline in spending of 13.5 percent.”

Maailmapank osutas koostöös UNESCOga (https://www.worldbank.org/en/topic/education/publication/education-finance-watch-2022),  et õpingute rahastamine on langenud just madala ja keskmise sissetulekuga (siia kuulub Eesti), kus kulutusi on isegi tegelikult kärbitud võttes arvesse inflatsiooni ja muid tegureid.

Whereas richer countries have returned to pre-pandemic levels of funding, in the very poorest countries funding has been driven below pre-pandemic averages. The decline in funding for education will produce a loss of nearly $21 trillion in lifetime earnings, much higher than the $17 trillion estimated in 2021. As the economy splutters and as the owners of capital come to terms with the fact that they simply will not hire billions of people who become — for them — a “surplus population,” it is no wonder that the focus on education is so marginal.

Kõikidel neil ülevaadetel on aga üks ja tüüpiline viga – kõike mõõdetakse rahas. Nii ja niipalju nulle juurde või maha ja pilt oleks otsekui selge. Vähem huvitab nii maailmapanka kui tollesama allakäigu üht promootorit või ÜRO ametnikke kausaalsete ja funktsionaalsete seoste süsteem eh kõik see, MIKS on tase drastiliselt langenud. Samas on see rahas kõige mõõtmine üleüldine – meilgi on ju tavaline see, et näiteks teedeehituses mõõdetakse tulemust mitte kilomeetrites, vaid iga ehitaja märja unistuse abil, milleks on teealusesse muldkehasse maetud ja aruandlusele tegelikult mittealluvad miljonid.

Nende miljonite taustal on huvitav jälgida, kuidas meie vanavanemad ja omakorda nendegi vanemad käisid sageli kuus talve külakoolis, kuid selleks piisas selge mõtlemise ja eneseväljenduse tekkimiseks ja säilimiseks kogu elu vältel. Vanad kirjad viitavad hämmastavale oskusele kirjutada õigesti, lausel oli lõpp ja algus, mõttelõng ei katkenud ja oli selge, mida öelda taheti. Ja veel – ehkki maakeelset alul ja eestikeelset kirjandust oli astronoomilises mahus vähem saada kui praegu, loeti ikka rohkem ja see lõi baasi ja funktsionaalsele lugemisoskusele.

Meie PISA kangelased aga üllitavad meile tekste, mis panevad muigama ja kaasa tundma. Poliitik võib endale lubada olla juhm, samasugused valisid ta enna ja valivad ka edaspidi. Oma tööst lugupidavad (!?) ajakirjanikud aga võiks kasvõi ametiuhkusest lähtuvalt mõelda enne kirjutamist asi läbi mõelda. Loeme: „Politsei pidas kinni Narva tankile propagandat teinud Vene ajakirjanikud“

https://www.postimees.ee/7583556/politsei-pidas-kinni-narva-tankile-propagandat-teinud-vene-ajakirjanikud

Selge on, et peeti kinni. Mille eest?! Kuidas saab mingile tankile „propagandat“ teha?! Teeks äkki selgeks, mis asi see propaganda on, mille poolest erineb kasvõi agitatsioonist jne. Sa võid selle kolaka ees seista või pikutada ja teha propagandat kuipalju kulub, tankil on kama…!