Andres Raid: seadus kehtib, aga mitte kõigile

Arvamus,
©Uued Uudised
Kuller

Kirjavahetus siseministeeriumi kodakondsuse-  ja migratsiooniosakonna juhi Ruth Annusega algas tükk aega tagasi ja tänaseks võib sellele punkti panna – selgus on käes. See „selgus“ pole küll mitte eriti selge, kuid midagi siiski.

Küsimus oli selles, et kas siia näiteks õppima saabunud välismaalane, kes reaalselt ei oska muud keelt peale hindi, urdu või mõnda koikoini keelt, ei peagi seda siin näiteks taksojuhina töötades oskama. See puudutab klienditeenindust laiemalt – mõned müüjad ei peagi oskame teie küsimustele vastama ja taksojuht võib teist aru saamata mööda linna tiirutada, teile võluvalt naeratada ja peate vastama samaga, kui ei taha mingit praegu moes olevat silti külge saada.

Järgneb Google reklaam. Uute uudiste toimetus ei vastuta Google algoritmide poolt personaalselt teile suunatud reklaamide sisu eest. Soovitame usaldada ainult tuntud ja usaldusväärseid kaubamärke.

Narvas näiteks on teine lugu – sealne venelasest taksojuht (seal teisi polegi) peab eesti keelt korralikult oskama, seda kontrollivad keeleameti kontrolörid. Seaduse eiramise eest saavad nad karistada ja ses mõttes on inspektorid tublit tööd teinud. Siin kasvõi pool elu mingi kooli hingekirjas olev tegelane naudib tegevusvabadust ja teda keeleseadus ei ahista. Ruth Annus siseministeeriumi kodakondsuse ja rändepoliitika osakonnast vastab nii:

„Eestis tähtajaliselt väliseksperdi või välisspetsialistina. Keeleseaduse eelnõu seletuskirja järgi on välisspetsialist tööloa, tähtajalise elamisloa töötamiseks alusel või lühiajaliselt Eestis töötav välismaalane. Tulenevalt eeltoodust oleme seisukohal, et kui välismaalane on saanud tähtajalise elamisloa või viisa õppimiseks ja asunud õpingute kõrvalt tööle, siis ei ole tegemist töötamiseks antud loa või viisaga ja välismaalane ei ole välisekspert või välisspetsialist keeleseaduse § 23 lõike 5 mõistes. Seega ei kohaldu õpingute kõrvalt klienditeeninduses töötavale välismaalasele keeleseaduses välisspetsialistile või väliseksperdile sätestatud erand ja õppimise kõrvalt klienditeenindajana töötav välismaalane peab täitma muu hulgas ka eesti keele oskuse nõuet.“

Jurist ilmselt loeb välja siit seda, mida parasjagu vaja – kõik on JOKK. Tavamõistus võtab asja kokku lihtsalt nii – mõni võib, mõni aga mitte. Seadus on kohalikule kohustuslik, sisserännanule mitte nii eriti. Teisalt – tasub siis selles Põhiseaduse preambulit ikka nii väga tõsiselt selles vaimus edasi võtta?!

Andres Raid

 

 

Tähelepanu!

Kuna kommentaaride modereerimise maht hakkas toimetuse väikese kollektiivi tööd häirima, siis oleme sunnitud kommenteerimise peatama. Kui tunnete vajadust ühiskonna asjades kaasa rääkida, siis on selleks võimalus Facebookis ning meediaväljaannete kommentaariumites.

Täname teid jätkuva toe ja mõistmise eest!
Uute uudiste toimetus.

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused