28.03.2022
Donald Trump ja Hillary Clinton valimiskampaania ajal.
SAPTK ja ka EKRE on korduvalt olnud olukorras ja on seda jätkuvalt, kus mõlemat süüdistatakse Kremli jutupunktide edastamisest alates kuni otsese rahastamiseni välja. Mitte ükski neist süüdistustest pole tõeks osutunud, seda on kinnitanud ka jõustruktuurid ja ei midagi – jutt levib peavoolus ja laadaplatsidel endiselt edasi.
Suhetes Venemaaga seostati ka USA 45. presidenti Donald Trumpi. Nüüd aga hakkab juhtuma – Trump veab Hillary Clintoni kohtusse. Kohtuasi on ametlikult küps, hagi on valmis ja Trump süüdistab selles tervet hulka demokraatide poliitikuid ja Clintonit kõigepealt kogu selle blufi väljamõtlemisel ja ka hilisema sellest johtuva tegevuse korraldamises.
Trump soovib kompensatsiooni oma rikutud reputatsioonile ja presidendivalimise kampaaniale 2016. aasta valimistel, sellele lisaks soovib ka Trump kulutuste korvamist, mis olid seotud enda kaitsmisega kampaania ajal.
Hagi esitati Florida ringkonnakohtule. Hagis on öeldud, et „kostjad käitusid kooskõlastatult ja Trumpi jaoks pahasoovlikult pannes kokku vandenõu mille kohaselt levitati valet nagu oleks Donald Trump teinud koostööd riiki vaenulikult suhtuva jõuga seades ohtu riigi suveräänsuse“.
Hagis seisab: “Tegevused, mis järgnesid nende vandenõule – tõendite võltsimine, jõustruktuuride petmine, juurdepääsu omamine salajastele teabeallikatele – see kõik on oluliselt suurem ja kahvatuvad Watergate`i kõrval“.
Trump nõuab 24 miljonit dollarit enesekaitse juriidiliste kulude korvamiseks, mis kulus demokraatide organiseeritud valede laviini ümberlükkamiseks.
Hagis on nimetatud kostjatena terve rida juhtivaid demokraate kellest kõige silmapaistvam on muidugi Hillary Clinton. Trumpi hagis on esindatud ka Demokraatide Rahvuskomitee, Debbie Wasserman Schultz, John Podesta ja Jake Sullivan.
Dokument sisaldab 108 lehekülge ja see ongi enamasti jaksatus sellest, kuidas demokraadid Russiagate`i vandenõud organiseerisid. Väidetavalt osalesid selles ka luureagentuurid ja korrumpeerunud valitsuse ametnikud, kes kõik aitasid seda „spinni“ käima ajada ja levitada. Eraldi on välja toodud end häbistanud FBI agendid Peter Strzok ja Andrew McCabe.
The very concept of Russian interference in the 2016 presidential election is fundamentally flawed. Most claims of supposed grand Russian plots boil down to little more than propaganda social media pages with diminutive audiences.
Trumpi väljavaateid hinnatakse vägagi kõrgelt, ehkki väga kõrgete avaliku elu tegelaste ja mõjukate poliitikute vastu minemaine on alati riskidega seotud. Eriprokurör John Durham jätkab samas FBI osaluse uurimist vandenõus ja eriprokurör Muelleri raportid on siin suuresti tõestusmaterjalide tõsiseltvõetavust tugevasti tõstnud.
Välisjõudude sekkumine valimiste ajal pole mingi haruldus ja ilmselt tegi Clinton panuse just sellele ja tahtis lüüa kaks kärbest ühe hoobiga, saades lahti konkurendist ja näidates Venemaad taas vaenulikus valguses. Seekord oli tegemist aga sulaselge blufiga ja nüüd jääb vaid oodata, milline kohtuotsus sealt ilmavalgust näeb.
Muuseas, Hillary poolt nimetatud Vene firmade vastu on süüdistused tagasi võetud, nii väideti vähemalt The New York Times`is (New York Times.) The Justice Department ultimately dropped charges against the Russian companies accused of “interference” in the election, according to the New York Times.
Andres Raid, ajakirjanik
