Andres Raid: uuringu ja küsitluse mõisted on Eestis lootusetult sassis

Arvamus,
Uuring vaimse tervise kohta.

“Aeg-ajalt koostatakse ikka erakondade populaarsuse edetabeleid ja äsjagi ilmus üks sellistest. Selle kohaselt on iga kolmas Eesti täiskasvanu Reformierakonna valija.

Küsimus on hoopis muus. Kõigepealt, jättes vaatluse alt välja reaalsete küsitlejate tegevuse kvaliteedi, on esmatähtis see, et ehkki kogu aeg kirjutatakse ja räägitakse meile uuringutest, siis tegelikult on tegemist kõige tavalisemate küsitlustega.

Järgneb Google reklaam. Uute uudiste toimetus ei vastuta Google algoritmide poolt personaalselt teile suunatud reklaamide sisu eest. Soovitame usaldada ainult tuntud ja usaldusväärseid kaubamärke.

Need kas asja on aga üksteisest sama erinevad, kui öö ja päev. Seega – see on esimene – mitte isegi ebatõsi, vaid otsene vale.

Küsitlus ei ole paraku midagi muud kui üks meetod (mitmest) algandmete kogumiseks, mis on vajalikud uuringute alustamiseks ja läbiviimiseks. Praegugi on käima lükatud suure aplombiga TÜ ja TAI koostöös uuring (Sic!) eestlaste vaimse tervise väljaselgitamiseks.

Jälle – uuring ja küsitlus on omavahel lootusetult sassis, tunnistab projektijuht K. Konstabel ju ise otse, et „praegu käimas olev uuring on hetkeseisundi vormistamine”.

Küsitluste korraldamine ja tulemuste interpreteerimine on aga pähkel omaette ja ükskõik kui hea see tahtmine ka pole, sellest üksi on siiski täiesti ilmselt vähe. Küsitluste käigus ei saada andmeid küsitlusaluse asja kohta, küll aga selgub oskusliku interpretatsiooni  puhul üht-teist vastajate kohta.

Nüüd antud populaarsuse küsitluste juurde. Kindlasti on iga inimene kohanud selliseid tegelasi, kes küll poliitilisest elu- ja riigikorraldusest midagi suurt ei jaga, küll aga oma eelistustest kõvahäälselt teada annavad. Igasugused palved selgitada oma eelistuste või halvakspanu põhjusi põrkuvad millelegi – no need ju sellised, no need on tegijad, need on ju täitsa lollid…

Inimene tahab olla stabiilsuse huvides ja vaistlikult „õigel” poolel, lätete juurde jõudmisel on vaja just vastuvoolu ujuda ja see on ebameeldiv ja ka energiamahukas. Siin kamaral pole tõe kui sellise küsimus ja põhimõtted koos väärikusega kuigi olulised olnud, lihtlabane toimetulek ja ellujäämine kohanemise loosungi all on olulisemad olnud ja vist on praegu ka – kahjuks pole meil uuringuid, et üht või teist kindlalt väita. Inimene võib isegi sisimas mõelda või kahelda, kuid hetkel “õigem” valik määrab ta tegevuse.

Teadlik  ja tark tegevus määrab ja suunab küsitlustulemuse sinna, kuhu hetkel vaja. Läheme ajas pisut tagasi ja toome ühe näite, mille Eesti sotsiaalteadlaste just nimelt teadlik tegevus määras suures osas Kabala fosforiidikaevanduse saatuse ja koos sellega ka edasise ajaloo kulu.

Rahva vastuseis kaevandustele oli valdav ja seekord põhines see teadmisel, mis oli suurest kujundatud. Korraldati ju toonagi rahva seas küsitlus, mida arvata kaevandamisest ja küsitluslehti oli oma kümme korda rohkem kui vastanuid. Kuid – küsimustik oli koostatud selliselt., et sellest sai iga põgusaltki teksti lugenu aru, mis ohud selle kaevandusega otsekohe kaasnevad. Seega – eesmärk oli saavutatud, rahvast oli antud asjas “valgustatud” ja vastutegevus ja selle tegevuse populaarsus aina kasvas.

Varjatud taust oli asjal veel ka – nõukogude võim veel eksisteeris ja helgemad pead leidsid koha ja määrasid selle täpselt, kust seda ohutumalt ja efektiivselt õõnestama hakata ning selleks oli just looduskaitse. Rahvas hakkas konsolideeruma ja seda oligi vaja.

See on loomulikult üks paljudest sotsiotehnikatest, mida on kasutatud ja kasutatakse edaspidigi – meetodid on ammu juba palju rafineeritumad ja selle nimel töötavad terved instituudid vaatamata sellele, et meil on tõepoolest sotsioloogia lastud tasemele, kus teda enam teaduseks nimetada võib vaid tinglikult.

Tulles nüüd tagasi viimase erakondade populaarsus”uuringute” juurde tuleb arvestada kindlasti veel mitmete mõjutajatega, olgu selleks või füüsilise ja verbaalse käitumise erinevus. Paljuräägitud kaitsetahe – küsitluste järgi on meil suur enamus otsekohe häda korral valmis kaevikutesse tormama. kuid reaalsuses on see pilt ilmselt paraku hoopis teine – juba kohalikus vanas folklooris oli just mees see, kes iga uue vaenlase ilmumisel pere juurest metsa rettu kargas ja naiste õlule jäi majapidamine ja lapsed.

Toosama folkloor kirjeldab ka metsa peitu läinud mehe metsikusi vaenlase lahkudes, kus ta metsast naastes “kõik juurde ehitatud kojad vihas maha põletab”. Siinsegi putshi ajal olid kohalikud bussi- ja lennujaamad ning sadamad umbes kisakõridest, kes kohvrite otsas päästvat transporti ootasid ja pärast ohu lõppu oma kangelastegudest oode hakkasid laulma. Kokkuvõttes – tegu ja sõna ei käi sageli ühte jalga.

Kokkuvõttes – kõikvõimalikud küsitlused on lihtsalt algandmete kogumise meetod ja uuringuks seda nimetada oleks asjatundmatu. Veel vähem tohiks nende küsitluste alusel mingeid põhjapõnevaid järeldusi teha ja nii tulekski neisse suhtuda.”

Andres Raid, ajakirjanik

Tähelepanu!

Kuna kommentaaride modereerimise maht hakkas toimetuse väikese kollektiivi tööd häirima, siis oleme sunnitud kommenteerimise peatama. Kui tunnete vajadust ühiskonna asjades kaasa rääkida, siis on selleks võimalus Facebookis ning meediaväljaannete kommentaariumites.

Täname teid jätkuva toe ja mõistmise eest!
Uute uudiste toimetus.

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused