03.01.2020
Kütusetankla Läti poolel.
Viimase aastaga ülikõrgele kerkinud kütuste hind on tõsine hoop transpordisektorile. Suurenevad kulud kaupade-ja reisijateveole, operatiiv-ja päästeteenistused peavad maksma aina suurenevaid kütusearveid.
Riik kaotab maksuraha, sest võõrast numbrit kandvad rekad ei tangi enam üldse Eestis, vaid eelistavad seda teha Lätis või Leedus. Lõunanaabrite juures on liiter meiega võrreldes 15-20 senti odavam, Leedus isegi enam. Miks peaks veofirma maksma rohkem. kui kusagil samas regioonis saab kõike odavamalt.
Eesti kütusemüüjate ahnusel pole enam ammu piire. Kui kümme aastat tagasi oli hulgi- ja postihinna vahe 3-4 senti, siis tänaseks on see kärisenud 16 sendini ning ikka on vähe. Tanklaketid jutlustavad üksteise võidu, kui terav on konkurents ja kui kiivalt üksteise hindu jälgitakse. Samas ei usu seda muinasjuttu enam vanaema kasski. Kui üks tõstab, siis loetud minutitega järgnevad kohe teised.
Kui veel kümme aastat tagasi krooni ajal oli mehitatud ja automaattanklate hinnavahe 4-5 senti viimaste kasuks siis nüüdseks on automaattanklal samasugused kulud kui kabanossi pakkujatel. Absurdne. Näiteks Riias vaatab igas tanklas vastu erinev hind, isegi sama keti omades või eri linnaosades kõiguvad hinnad paar-kolm senti. Siis on kõik üks ja kui lajatame, siis lajatame ikka korralikult, las lollid maksavad.
Kui vaadata Muuga terminali väljastushindu, siis seal kajastuvad kõik maksud va transpordikulu. Paakauto mahutab ikka megakoguse ja Tallinnast Tartusse transportimisel kulutatakse edasi tagasi otsale ca 120 liitrit.Lisaks sõidetakse omahinnaga ja see on teadagi madalam. Vägisi tekib tunne nagu toodakse bensiini või diislit meile müüki 100 liitri kaupa või veel vähem. Transpordile minevad kulud ei saa olla nii suured kui räägitakse. Tallinnas või Harjumaal peaks hind olema loogilselt võttes odavam, asutakse Muugale lähemal. Pärnusse või Valka viimisel on vahemaa ju pikem.
Piirilinnas Valgas, kus asuvad lähestikku kolm tanklat, on kõikides ühesugune hind. Enne jõulu näitas tabloo Valgas 1.429, samas kui mõnisada meetrit eemal Läti poolel maksis bensiin 1,269 ja diisel 1.207 eurot liiter. Lätlastele meeldib sularaha ja kui tangid sulas, saad niigi odavast postihinnast 4-5 senti veelgi alla. Kummal pool tankisid rekad ja sõiduautod? Mõistagi Lätis.
Selle eest võlgneme tänu reformierakonna ja sotside valitsusele, kes kergekäeliselt aktsiise tõstsid. Tark mees tooks piirilinnas hinnad alla aga seda ei saa ju lubada. Eestis toimub kütusehindadega hullumeelse tõmblemine. Lätis, Leedu ja Poolas püsivad hinnad mitu kuud stabiilsetena. Nüüd kui USA korraldas raketirünnaku Iraani kõrge armeejuhi vastu ja Iraan ähvardas verist kättemaksu, tõttas üks analüütik uut hinnatõusu kuulutama. Loll on see, kes vabandusi ei leia.
Riigil on viimane aeg luua riiklik kütusefirma. Vabariigi algul oli selleks EK. Paraku müüdi see maha ja asemele tulid rahvusvahelised hiiud. Pakuti mõned aastad odavama hinnaga, siis öeldi, aitab küll. Kui meil riik opereerib parvlaeva ja rongiliiklusega, peab üleval oma lennufirmat, siis miks mitte luua lõpuks riiklik kütusemonopol koos oma tanklatega ja hakata ise hindu dikteerima. Kasum ei voola enam välismaale ega ahnitsejate taskusse, vaid jääks riigieelarvesse.
Eestist pindalalt kordades väiksem Luxemburg on kütusetankijate Meka. Kogu Euroopa autotransport eelistab seal paagid täis võtta . Hinnad on võrreldes naabritega odavad. tanklaketid teenivad mahtude ja käibe pealt. Eestis on see ülikasumeid jahtides siiani tundmatu. Ükskord maksab liigne ahnus valusalt kätte.
Vambola Paavo