10.12.2021
Vaenukõneseaduse arhitektid Maris Lauri ja Kaja Kallas.
Kui vahepeal kadus Reformierakonna algatatud vaenukõneseadus silmist, siis pärast Brüsseli meeldetuletust tõttas justiitsminister Maris Lauri kibekiirelt sealset käsku täitma.
Euroopa Komisjon esitas neljapäeval algatuse Euroopa Liidu (EL) kuritegude loetelu laiendamise kohta, et lisada sinna vaenukõne ja -kuriteod, nagu president von der Leyen lubas oma eelmise aasta kõnes olukorrast EL-is.
BNS vahendab: vaenukõne ja -kuritegude levik on Euroopas nii internetis kui ka päriselus järsult kasvanud ning muutunud väga tõsiseks ja murettekitavaks probleemiks, teatas Euroopa Komisjoni Eesti esindus. Praegu puudub õiguslik alus vaenukõne ja -kuritegude kriminaliseerimiseks EL-i tasandil. EL-i toimimise lepingus esitatud EL-i kuritegude loetelu tuleb laiendada, et tagada kuritegude ja karistuste määratlemisel ühised miinimumeeskirjad, mida kohaldatakse kõigis liikmesriikides. Kui liikmesriigid algatuse heaks kiidavad, saab komisjon esitada seadusandliku ettepaneku.
Brüsseli käsulaudadest saab kohe ka teada, miks seda seadust vaja on: “Neljapäeval avaldatud uuring kinnitab vaenukõne ja -kuritegude ulatust ja murettekitavat suundumust. Pandeemia ajal on suurenenud näiteks romade, juutide, moslemite ja Aasia päritolu inimeste või nendeks peetavate isikute vastu suunatud vihailmingud, sealhulgas rassistlikud rünnakud ja peksmised, vägivaldne kiusamine, ähvardused ja rassistlik väärkohtlemine.” Ei sõnagi rünnatavatest kristlastest, valge rassi vastu suunatud vihakõnedest, löögi all olevatest traditsioonilistest heteroperedest ja muust taolisest, mida vasakliberaalid aktiivselt ründavad.
Muidugi reageeris Kaja Kallase valitsus kiiresti. Justiitsministeerium saatis õigusekspertidele kutse 19. jaanuaril toimuvale ümarlauale, et leida Eesti ühiskonda sobivaim ja õiguslikult parim lahendus vaenukõne reguleerimise teemal. See aga ei tähenda, et sõnavabaduse piiramist arutatakse läbi ühiskonnas – ümarlauale on kutsutud advokatuuri, prokuratuuri, kohtute ja ministeeriumite esindajad ning õigusteadlased. Mõne aja eest pakkus justiitsministeerium teadlastele tööotsa, et välja töötada vaenukõneseadus, kuid huvi tundus leige olevat, keegi ei taha olla suukorvistamisseaduse autor.
“Hindame sõnavabadust väga kõrgelt ja kindlasti ei hakka ükski Eesti seadus piirama inimeste õigusi austavat sõnavabadust. Kuid peame tegelema sellega, kui sõnavabadust kuritarvitatakse ja selle ettekäändel rikutakse teiste inimeste õigusi ja vabadusi. Sõnavabadusega kaasneb alati ka vastutus, sest sõna on väga terav relv, mille hooletu ja pahatahtlik kasutamine võib põhjustada suurt kahju üksikutele inimestele ja ühiskonnale,” rõhutas justiitsminister.
See on puhas demagoogia – minister väidab sõnavabadust austatavat, aga samas hakatakse seda piirama, kasutades selleks kõrvalteid, lõpptulemuseks saab ikkagi see, et sõnavabaduse ruum aheneb. Näha on, keda kaitstakse – need on just neomarksistliku koolkonna tööpõllult ehk migrandid, naised ja seksuaalvähemused. Vaenukõneseadus on selgelt ideoloogiline ettevõtmine.
Kardetavasti suruvad vasakpoolsed ja liberaalid ka Eestis mingi vaenukõneseaduse läbi. Kuigi konservatiivsed ja rahvusmeelsed jõud seda mingil juhul ei toeta, peaks vajadusel olema valmis sellesse sisse panema ka järgmised momendid: lisaks vähemustele on keelatud viha õhutamine ka enamuse vastu; keelatud on vihaõhutamine mistahes rassi (ka valgete) vastu; keelatud on viha õhutamine ka kristluse vastu; lisaks naistele ei tohi viha õhutada ka meeste kui soo vastu ja nii edasi.
Uudiste järgi avaldab Eesti Inimõiguste Keskus inimõiguste aruande, mis käsitleb arenguid aastatel 2020–2021, ning ekspertide hinnangul on Eestis inimõiguste olukord viimase kahe aastaga läinud halvemaks. Kui vaadata selle sisu, siis leiab ideoloogiline ühendus vigu vaid homoseksualismi “diskrimineerimises” ja puuduolevas vihakõneseaduses, samas kui pandeemiapiirangutes libainimõiguslased vigu ei näe.
Eestis on Brüsseli õhutusel alanud uus pealetung demokraatiale ja eriti sõnavabadusele, rünnakut juhib Reformierakond.
UU