Eda Rüütel: tugev eestikeelne haridus tagab tugeva rahvusriigi!

Arvamus,
- Updated
©UU
Eda Rüütel on EKRE kandidaat Riigikogu valimistel.

EKRE haidustoimkonna liige Eda Rüütel vaeb Kohtla-Järvel eestikeelse hariduse ahistamist ja tutvustab rahvuskonservatiivide pakkumist, kuidas olukorda lahendada.

“Alles tähistas Eesti Vabariik oma sajandat sünnipäeva ja juba on käes saja esimene. Kahjuks peab tõdema, et mõned meie lugupeetud ministrid pole tänini veel aru saanud, mis riigis nad elavad ja mis on siinse riigi riigikeel, mida nad juhtima on sattunud. Haridusminister Mailis Reps kahtleb sügavalt, miks peaks Kohtla-Järve avatav riigigümnaasium olema just eestikeelne, mitte aga eesti- ja venekeelne.

Tema pakutud lahendid valitsuskabinetile on kas eestikeelne gümnaasium mõningase segakeelse kooli üleminekuperioodiga või avada seal eesti filiaal. Tõenäoliselt ei rahulda kumbki variant eestlasi, sest esimese variandi puhul peaksid nad õppima osaliselt vene keeles ja teisel puhul ikkagi mõningase teise keele ja kultuuri survega.

Igal juhul on aga läbi näha vene liini hoidmist. Halastav hoiak teise keele esindajate vastu on aga silmakirjalik ja vale.

Mida siis hoitakse? Hoitakse eestluse levikut Ida- Virumaal tagasi. Ning hoitakse kinni muukeelsetele riigi kodanikele kvaliteetse riikliku riigikeelse  hariduse andmist. Kuigi põhiseaduse järgi on kõigil riigi kodanikel õigus saada eestikeelset ja kvaliteetset haridust (§37).

Lisaks selle püüab minister tegelikult kinni katta oma tegematajätmised ja tegelikud plaanid, miks vene keelt kooli surutakse, sest puudub ju selleks igasugune objektiivne  põhjus, kui õpilased on saanud sellist kvaliteetset haridust koos riigikeele piisava oskusega, et astuda gümnaasiumi. Ja kui riigile truud, vastutustundlikud  vanemad enamuses soovivad lapsele riigikeelset kooli, et viimane riigis tööd leiaks ja edasi õppida võiks.

Haridustoimkonna suvisel külaskäigul Narva Kolledži  tõdeti, et vajadus  ja tung eestikeelse hariduse järele on suur. Ja nüüd tahetakse Kohtla-Järvel neid võimalusi veelgi kärpida. Ja kelle huvides? Venemaa saab venekeelse hariduse andmiga ise väga hästi ja paremini hakkama. Miks teeb seda siis meie haridusminister ja meie riigi rahade eest? Jääb arusaamatuks.

Kohtla – Järve kooliõpetajate on 30% palgatõus kindlasti positiivne. See ehk julgustab eestikeelseid õpetajaid.  Aga paraku tema seda nii ei näe.

Tema seisab muukeelsete õpetajate eest, kes tegelikult peaksid riigis töötamisel oskama riigi keelt. Kas see pole mitte ministri vastutusala järgida, et seadusi ei rikutaks, vaid täidetaks neid?

Ja õigupoolest koolid, kus seadusi rikutakse ning mille tõttu ka hariduskvaliteet kannatab, tuleks sulgeda. Seega püüab minister kinni katta seaduserikkumisi ja ära hoida kehva kooli sulgemist.

Miks on aga vajalik anda sealsetele elanikele ebakvaliteetset haridust, on iseküsimus.

Mis puutub aga õpetajate puudusesse, siis kahe kooli ühendamisel peaks neid hoopis ju üle jääma? Kui aga mõni õpetaja koht vajabki asendamist, siis  regionaalne ministri poolt pakutud palgatõus saab sinna uusi õpetajaid kindlasti meelitama.

Seega ei ole mingit objektiivset põhjust, miks peaksid Kohtla- Järve õpilased saama halvemat haridust ja kehvemat riigi keeleoskust kui teised! Gümnaasiumile kehtivad igasugused piirangud, et õpilasi selekteerida, olgu siis üheks kriteeriumiks riigikeele oskus. Gümnaasium ei ole ju kohustuslik!

Haridustoimkond nägi oma programmis ette riigikeele kehtestamist hariduses alates 2019. aasta sügisest. Kui valimised peaks võitma. Tore, et see on nüüd aasta alguses käima läinud ja sügiseks olgu Kohtla-Järve elanikel eestikeelne gümnaasium.

Lisaks selle nägi eesti keelt ja kultuuri kaitsev programm eesti  keele kaitseks ette järgmisi samme:
* Tõhustame riigi keeleõpet siia elama, tööle või õppima tulnutele ning siin elavatele umbkeelsetele omavalitsustes.
* Tõhustame üldhariduslike koolide võõrkeele -õpet.
* Taastame raamatukogudes keelte osakonnad.
* Igale lapsele üks riigikeelne ring riigi kulul.
* Tõhustame keeleinspektsiooni tööd ja järelvalvet.
* Toome pedagoogilise eesti keeleõppe tema loomulikku keelekeskkonda Narvast Tartusse  ja Rakverre tagasi.
* Väärtustame oma keele- ja kultuuriõpetajaid suurema tasuga.
* Avalikus ruumis tõstame esile eestikeelsed  tekstid muukeelsete tõlgete kõrval.
* Avalikes meediakanalites eestikeelsete saadete ja laulude soovituslik protsent.
* Muukeelne teenindus teeninduspaikades ja automaatides väikese lisatasu eest.
* Müügilettides eestikeelsele kirjandusele oma kindel positsioon.
* Muukeelsete reklaamide keelamine.”

Kaastöötajaiks seisukohtade kujundamisel olid: Külli Remsu, Indrek Särg, Piret Kollo, Ants Miller.

Kommentaarid

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused