Eesti keele kaitsmiseks on saabunud viimane aeg – homme on juba hilja

Arvamus,
©UU
Kui me ise ennast ei kaitse, ei tee seda keegi.

Praegu tasub umbusaldada igaühte, kes räägib eesti keele õitsengust, ja kaasa rääkida igaühega, kes on emakeele tuleviku pärast mures.

Eesti keele kõnelejate osatähtsuse vähenemine riigi rahvastikus ning inglise ja vene keele pealetung on ainult pool probleemist. Suur ja vastik roll eesti keele taandumises on meil, eestlastel, endil. Me ei hooli enam oma keelest ja oleme kaasa läinud juttudega keele arenemise vajadusest või loomulikkusesest, mis aga on hundijutt, sest sellega me varjame oma hoolimatust.

Pühapäevases saates „Räägime asjast“ arutlesid saatejuhid Mart Helme ja Urmas Reitelmann eesti keele puhtuse ja rikkuse üle ning olid selle pärast mures. Juba 1990. aastatest on eesti keele grammatika ja üldse sõnakasutuse reegleid kõvasti lihtsustatud, see aga ei ole hea, sageli ka mitte vajalik, või on isegi ohtlik.

Jah, on tõesti lihtsam rääkida ja kirjutada, kui keelereegleid lõdvendatakse, aga see võtab keelelt ära nii rikkuse kui ka puhtuse. Praegu tehakse aga täiesti tarbetuid lihtsustusi.

Mulle ei suuda keegi selgeks teha, miks on meedia ja sealtkaudu enamik inimesi üle võtnud arusaama, et „riigikogu“ võib kirjutada väikese algustähega. See ei ole ju maailmas üldkasutatav sõna „parlament“, mida peabki väikese tähega kirjutama – Riigikogu on meie ainus oma parlamendi nimetus ja peaks olema suure algustähega. Või siis kirjutame ka sõnaühendis „president kaljulaid“ nii institutsiooni kui ka nime väikese tähega?

Kui keelereeglite lihtsustamine jätkub, siis pole varsti enam tähtsus, kas „järel“ või „järgi“, „õieti“ või „õigesti“, ja samal moel edasi. Ranged reeglid ja nende järgimise nõue ongi selleks, et inimesed ei läheks kaasa lihtsama ja primitiivsema keelepruugiga.

Võõrsõnu ei tohi kohustuslikuks muuta

Me oleme suutnud oma keelt läbi sajandite ja võõrvõimude hoida, sest oleme teda oma suus hoidnud ja võtnud mõjutustena vastu seda, mille jaoks meil pole oma vastet olnud.

Paljud ütlevad nagunii selle loo peale, et eesti keel ju kubiseb võõrsõnadest, aga vahe on selles, et need sõnad on üle võetud ise ja teadlikult. Praegu aga kirjutab need sisse üks seltskond keeleteadlasi, kellest paljud, nagu Sutropid, on tegelikult globalistid, ja nende eesmärk ongi „pidžin“-keel.

Endiselt käib vaidlus Tallinna Tehnikaülikooli ja TalTechi nimevariantide vahel. Esimene neist võib tõesti olla vähem suupärane kui teine, aga ta ütleb kõik – ülikool, kus õpitakse tehnilisi alasid. Kui kui kõnepruugis hakkab levima „talltehh“, siis jääb jutt umbmäärasemaks – teame, et see on mingi kool, aga täpsemalt nimest midagi välja ei loe.

Oluliselt väheneb ka eesti keele rikkalik sisu.  Sellest hakkavad kiiresti kaduma agraarsed ja rahvalähedased mõisted nagu „aedik“ või „küna“, sest maailma kaasajastumisega selliseid asju lihtsalt enam pole, ja noored ei teagi, mis need on. Küll aga lisatakse meie sõnavarasse „diip“ ja „okei“, ning varsti ongi meil „pidžiningliš“, mis endistes Briti kolooniates tähendab põlisrahva ja kolonisaatorite keelte segu.

Võõrkeeled tõrjuvad eesti keele kolgastesse

Mart Helme ja Urmas Reitelmann rääkisid ka eesti keele õpetamise tõhustamisest. Olgem ausad, neid võõraid on väga vähe, kes eesti keelt puhtalt austusest põlisrahva vastu ära õpivad. Enamik teeb seda vajadusest, sest selleks, et Eesti riigis edukas olla, tuleb osata riigikeelt.

Aga paraku teeb Eesti riigivõim kõik selleks, et riigikeelt oskama ei peaks. Esiteks lastakse inglise keelel laiutada, seda nii kõrgkoolides kui ka igapäevaelus – nii on Abdul Turay saanud Eestis edukalt hakkama ka eesti keelt selgeks õppimata. Suur roll selles on ka eestlastel, kes räägivad võõrastega kohe võõrkeeltes ega aita neil meie keelt lihvida – noored teevad seda inglise keele puhul ja vanemad inimesed vene keelt rääkides.

Vene keel võtab Eestis taas võimust slaavlaste odavtööjõu sisseveoga – ülemused oskavad vene keelt piisavalt, et töökäske anda, ja võõrad ei peagi eesti keelt õppima. Nii muutub töökeskkond taas venekeelseks ja sealt levib see tendents edasi ka igapäevaellu. Saates „Räägime asjast“ oli jutuks seegi, et hindud ja bengalid õpivad ka Eestis ära pigem vene kui eesti keele, sest selle kasutusväli on suurem.

Meie president ajab jätkuvalt hundijuttu sellest, kuidas võõrad tulevad ja õpivad ära eesti keele, mis on puhas jama – ilma sunnita nad seda ei tee ja seda sundi ei ole! Migrandid ju näevad, kuidas Eesti ühiskond riigivõimu toel globaliseerub ja muutub multikultuurseks, eesti keel aga taandub – miks nad peaksid rasket eesti keelt õppima, kui üha lihtsamalt saab ka inglise keelega hakkama?

Noortelt võetakse põhjus õppida

Päris hullumeelne on idee kaotada ära põhikooli lõpueksamid. Esiteks võtab see noortelt ära motivatsiooni üldse pingutada, teiseks aga see lihtsalt juhmistab meie rahvast. Eksamid on teadmiste kontroll, nüüd aga lastakse tarkuse kogumisel isevoolu minna – ja otsustajad usuvad, et teevad noortele head!

Üha enam räägitakse sellest, et tänapäeva noortel eestlastel halveneb funktsionaalne lugemisoskus ehk siis nad ei saa enam loetust aru. Enam ei mõisteta mõtestatud teksti, suhtlus muutub üha primitiivsemaks, sõnavara kahaneb, reegleid ei järgita – kõik see on eeltoodu tagajärg.

See tendents on jõudnud juba ka ajakirjandusse, kes võtab sõnu „päid veeretama“ otsesõnu ega mõista sinna peidetud tinglikkust. Meediast on pärit ka tohutult vigaste tekstide levik, hoolimatus isegi kirjavahemärkide suhtes – keelekorrektuur on juba tähtsuse kaotanud.

Mikk Pärnits kirjutas alles hiljaaegu sellest, et laseks eesti keelel vabalt aedikusse tormama minna ega seaks talle mingeid tarasid. Selline suhtumine on levimas kogu Eesti ühiskonnas ja on veel viimane aeg naasta austuse juurde oma keele ja kultuuri vastu. Me vajame oma emakeelt puhta ja rikkana, ning seejuures ka riigikeelena.

Kommentaarid

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused