Eesti Päevalehe Zaredi-lugu – kas on tekkinud uus padurassistliku Eesti hirmulugude žanr?

Taas on meedia paisanud lugejate ette ühe pisaranõrutusloo, mis peaks näitama, kui rassistlik olevat Eesti (ja seda tänu EKRE-le).

EPL/Delfi on üllitanud loo “”Must! Mine koju!” Iraani tippspetsialist peab rassismi tõttu perega Eestist lahkuma!”, milles on kirjas ka teadlik tausta loomine: “Iraanlasega lähevad kaasa eesti naine ja laps, maha jääb töökoht, mida on keeruline täita.”

Ütlen ausalt, et mina seda lugu ei usu. Esiteks, lugu on üsna anonüümne – me loeme ainult Zahedist, kelle nimigi olevat muudetud, muud tausta eriti ei avata, vaid väidetakse, et nende turvalisuse huvides midagi täpsemat ei lisata. Ometigi on paljud andmed olemas – lõpetas TTÜ, töötab masinaehituse projektijuhina, käib Nõmmes poes.

Teiseks – liigun ise Tallinnas palju ringi ja pole kordagi näinud konflikte võõramaalaste ja eestlaste vahel, kuid loost tundub, et see olevat tavaline. Küll aga olen näinud, kuidas eesti naine annab trammis istet kolme lapsega mosleminaisele. Jutt sellest, kuidas iraanlase eestlannast naine nuttis solvamise tõttu keset poodi, on ülimalt ebausutav – ma ei usu karvavõrdki, et keegi poleks sekkunud! Meie, eestlased, lihtsalt pole sellised, nagu Anette Parksepp meid kujutab!

Kolmandaks – Tallinn on juba multikultuurne linn, tänaval kuuleb vene ja inglise keelt eesti keelega võrdselt, siin elab kümneid tuhandeid välismaalasi, ning siin oleks võimalik elada ka eestlastega kokku puutumata, seda eriti tippspetsialistil – aga kogu kirjeldus kõlab, nagu elaks Zahedi pere puhtalt eestikeelses keskkonnas. Ma ei tea, kui palju on Eestis iraanlasi, kuid nii nigeerlaste kui ka indialaste arv tõusis mullu üle kuuesaja – siin on olemas juba suured välismaalaste kogukonnad, kelle keskele saaks kolida, sest näiteks neegrid hakkavad koonduma Mustamäele. Pakistani aukonsul Eestis Mariliis Beger lubas näiteks pakistanlasi kaitsta!

Kui Karoli Hindriks kirjutas Mary Jordani “ründamisest”, kasutas ta taustaks “natside” suust kõlanud lauset “Go home, foreigner!”, mis pani paljud kahtlema – sellist väljendit ja just inglisekeelset sõna “foreigner” eriti ei kasutata. Sama on märgatav ka selles loos: iraanlasele öeldi väidetavalt “must”! Seda sõna kasutataks neegri puhul, indoeuroopa keelkonda kuuluvate iraanlaste puhul, kes näevad välja tõmmude eestlastena, nagu ka loo autor räägib, ilmselt nii ei öeldaks. Pigem kähvataks “kuradi moslem!”

“Laps on orjarassist!” – sellist väidet ei räägiks kohe kindlasti mitte ükski eestlane iraanlase lapse kohta. Me võime solvata mistahes hetkeimpulsi ajel, aga sellega ei kaasne põhjalikku süvenemist mingitesse protsessidesse. Kogu jutt pidevast paari järel käimisest ja tülitamisest on väga tõenäoliselt puhas väljamõeldis – eestlased võivad nähvata, aga nii nad ei käitu.

Taas üks küsitav moment – pere polevat politseisse pöördunud! Miks? See annaks suure võimaluse ära hoida näiteks ähvardusi! Kuigi Zahed väidab, et ei tahtvat perele stressi tekitada, on ju selle loo järgi stress niigi tohutu. Lahkume riigist ja naise kodumaalt, aga politseise ei pöördu!?

Väga kaheldav on juhtum vanalinna klubis, kust välismaalased olevat justkui tahtlikult välja visatud – ärge seletage, Tartus visati hoopis Ruuben Kaalep välja! Täiesti kindlalt ei lubaks ükski vanalinna meelelahutusasutus tülinorimist välismaalaste kallal, kes on neile sõna otseses mõttes rahatoojad! Pealegi kardetakse sellistes kohtades praegu juba rassismisüüdistusi! Klubides käijad kaebavad pigem selle üle, et seal teenindatakse ainult inglise keeles!

Iraanlane räägib loo sellest, kuidas ta käis elektritöid tegemas ja majarahvas maksis ettevõtjale mitusada eurot vähem, sest töö tegija olevat olnud neeger. Lõpetage ära, see on juba puhas absurd! Anette Parksepp, hakka parem fantaasiakirjanikuks! Kujutada ette, et majainimesed kogunevad kokku ja keelduvad tõmmule inimesele täit summat maksmast – no ei usu, Anette, ei usu!

Zahed lubab perega minna Saksamaale või Prantsusmaale, kuid kurdab samas, et peab ära õppima uue riigi keele. Olen täiesti kindel, et TTÜ-sse tulles oskas ta inglise keelt ning mujal Euroopas saaks ta rahvusvahelises firmas sellega edukalt hakkama.

Iraanlane räägib, et tööl on kõik sõbralikud ja probleeme ei ole, kuid ometigi hülgab ta Eesti mingite tänavaütluste pärast. Tegelikult võiks küsida, et kus ta loodab paremat suhtumist leida – immigrantidest üleujutatud Euroopas on üleval täpselt samad pinged ja ilmselt veelgi hullemad – vaat seal võidakse teda tõesti riigi ülalpeetavaks pagulaseks pidada!

Üldiselt võib arvata, et iraanlased, kelle kodumaa on läbinud tohutuid vapustusi, on ksenofoobia suhtes paksu nahaga – eriti sealt lahkunud on läbi käinud tulest, veest ja vasktorudest. Zahedi aga on Eesti Päevalehes kujutatud kui lumehelbekest, kes solvub väiksemagi kõõrdivaatamise peale. Paljud eestlased elavad Venemaal, kus meid sõimatakse fašistideks ja sakslasteks, kuid meie nii õrna südamega pole.

Lõpuks veel eriline moment: eestlannast naine otsustas koos mehega lahkuda pärast EKRE võimuletulekut. Kirss tordil! Siin ongi võti sellele, miks taoline õuduslugu valmis vorbiti! Kas see eestlanna on elanud näiteks kuu aega mehe kodumaal, ajatollade Iraani Islamivabariigis? Ilmselt pole, sest siis peaks ta Eestit ikka väga sallivaks paigaks, eriti naiste osas…

Allikas: Delfi