Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Eestil ja eestlastel on aeg meenutada Vahuri “Tasujas” öeldud sõnu Tambetile 

-
27.11.2021
Eesti lipp peab Toompeale igaveseks jääma. Pilt on illustratiivne.
© Uued Uudised

Sellest, et Eesti elab mitte enam tõelises, vaid suuresti juba näilises vabaduses, räägivad ja mõtlevad paljud.

Reedel kirjutasid kolumnistid Ats Miller ja Maarja Vaino erinevates väljaannetes vabadusest ja selle kadumisest Eestis.

Ats Miller rääkis sellest, kuidas Eesti pealinn Tallinn on üle võetud – seal on kolonistide ja kvislingite toel võimul endise okupandi poole koogutav eestivaenulik seltskond. Kuigi taas linnapeaks valitud Mihhail Kõlvarti soontes olla eesti verd, pole seal eriti eestimeelsust ja ta on pigem venekeelse kogukonna esindaja, volikogu etteotsa valitud Jevgeni Ossinovski aga räägib küll puhtalt eesti keelt, aga kogu tema olemus on Georgi lindi ja punalipu värvi. Linnavalitsuse päritolu ja taust on suuresti juba idapoolne.

Kolumnist nendib, et Tallinn on varsti kaotatud. Venelastel pole enam mingit põhjust eestlaste “natsionalismi” üle kurta, sest Kesk- ja Reformierakonna migratsioonipoliitika, mis toob tuhandete kaupa ja senisest pikemaks ajaks Eestisse endisest Nõukogude Liidust tulijaid, põlistab siin nii internatsionalismi kui vene keele positsiooni. Ei lohuta seegi, et ka Londoni linnapea on pakistanlane Sadiq Khan ning Boris Johnsoni valitsuse ministriteks “britid” Rishi Sunak, Priti Patel, Alok Sharma, Kwasi Kwarteng, Sajid Javid ja Nadhim Zahawi.

Kolumnist Maarja Vaino kirjutab: “Peame Mari Saadi moodi küsima: kas me tahtsime vaba Eestit või me tahtsime lihtsalt vabadust? /…/ Vaadates seda, kuidas eestlased ise on viimastel aastatel, isegi aastakümnetel, kohelnud oma loodust, keelt ja pärandit, jääb vahel küll mulje, et ega Eestist kuigivõrd just ei hoolita. Rõhk on isiklikul vabadusel, mis omakorda ei lähtu määratlusest “Igaühe vabadus lõpeb seal, kus algab teise inimese vabadus”. /…/ Teine sünonüüm vabadusele näib olevat raha – just raha rohkus defineeriks otsekui vabaduse määra.”

Maarja Vaino lisab: Justkui väärtusetuks vajunud mõisted nagu mõttevabadus, vaba hing ja isegi vaba riik… Vabadus tähenduses, mille sünonüümiks võiks olla iseseisev, sõltumatu, alistamatu ja suveräänne. Kas me oleme kindlad, et oma vabas riigis võime oma tahte järgi toimida ega ole lihtsalt ettekirjutatud direktiivide elluviijate rollis? Kas oleme kindlad, et meie oma vabas riigis teeme ise reegleid ja otsuseid, mitte ei kopeeri neid püüdlikult kusagilt mujalt?”

Kui vaadata seda, et esikohal on meil Brüsselist jagatavad eurorahad, mille eest tasub ära anda suveräänsus, siis näib, et vabadusest Eestis enam ei hoolita. Aegajalt kõlab õigustuseks, et kui me seda ei teeks, võtaks Kreml meid kohe oma oblastiks. Samas aga voolab see oblast ise võõrtööliste näol sisse, nagu NLKP seda oma “rahvuspoliitikas” ette nägi. Meie seadusandluse aluseks aga on suuremas osas juba eurodirektiivid.

Eestlased näivad arvavat, et see, mis meil käes on, kujutabki endast vabadust: suurenev jõukus, reisimine, oma maa muutumine tööstusmaastikuks, Tallinna täisehitamine, võõraste mass tänavatel. See ei ole vabadus. See on varjatud orjuse algus ja peale EKRE ei taha seda keegi tunnistada. Ainult tema ütleb Vahuri sõnu pojale Tambetile:

“Vaata ette, varja kergelt saadud vabadust — ta on magusam kui mesi, aga ka sulavam kui mesi: enne kui sa märkad, sulab ta su keele pealt, ja sa imed orjahigi. /…/„Ma tunnen orjapõlve, tunnen oma rahva häda, aga ma ei suutnud muud kui hambaid kiristada. Üks ei jõua midagi, teised sajatavad hammaste taga, aga ei julge hammustada… rahva hing on lämmatatud ja kiunub haledasti rõhujate põlvede ümber… Otsi neid, kes ei kaeba, aita tagant, kihuta teisi aitama…”

Loe ka Ats Miller: kas me kontrollime oma riiki? ja Maarja Vaino: vabaduse verstapostid