06.02.2022
Nagu teada, on Eesti Kultuurkapitali nõukogu valinud uueks juhiks senise Vene Teatri direktori Margus Allikmaa. KK nõukogu esimees, kultuuriminister Tiit Terik väljendas lootust, „et uus juht hoiab kultuurkapitali usaldusväärse, kompetentse, sõltumatu ja paindlikuna.“
Siin tekkib muidugi küsimus, missugust Kulka usaldusväärsust ja kompetentsust peab hoidma uus juht, et mida seal säilitada on, kui eestlaste jaoks assotsieerub see asutus kõigepealt Avo Viioli ja tema maksmata kasiinovõlgadega, venekeelsetele aga ei ütle selle kontori nimetus mitte kui midagi, kui käputäis selle „igavesi lüpsjaid“ välja arvata. No näiteks sai möödunud aasta KK neljandas taotlusvoorus Tallinna aselinnapea ema ja Stolitsa kaastöötaja naine Irina Belobrovtseva kaks tonni „autoriprojekti tegemiseks“ ja veel teises kategoorias sai Tuum OÜ kolm tonni Belobrovtseva raamatu kirjastamiseks.
Tore, et mõni raha saab, seda enam et paberil ilmunud ja Elroni rongis näppu jäänud üllitise „Eesti Kultuurikapitali 2021. aasta IV taotlusvooru eraldused“ lehitsemine oli päris lõbus tegevus: kõigepealt tekkib enamuse rahasaajate kohta küsimus „kes on kõik need inimesed ja organisatsioonid?!“, seejärel virgub mõte „no kus mõnele ikka kukub pappi!“, kolmandaks aga tuleb meelde tuntud vene ütlus „üks sahaga, seitse lusikaga“. No et palju siis peab rügama meie tootvat tööd tegev eestimaalane, kes on teadagi väljasurev liik, et toita ära kõik need talle tundmatute kultuuritegelaste ja ühingute suud! Seal nimekirjas on ju sajad üheaastase seitsmetonnise loomingulise stipendiumi saajad! Kusjuures enamuse looming on rahvale tundmatu.
Aga Leelo Tungal sai 7200 euroraha loomingu stimuleerimiseks täiesti teenitult: ta mõistis ju hukka kunagise N.Liidu superstaari Tõnis Mäe poolt kusagil aastat nelikümmend tagasi Melodija plaadile jäädvustatud Tungla teksti tsiteerimist. No las siis nende tuhandete eest kirjutab veel midagi, mida ei tohi tsiteerida. Selleks see Kulka ongi.
Temalt (poliitilist) malli võtnud Kristiina Ehin sai ka 7200 eurot loomingulist stipendiumi, aga sellega asi ei piirdunud. Ta sai veel ka 2000 euri rahalist busterdoosi, mis on „loometöötoetus uue luulekogu käsikirja lõpetamiseks.“
Hea Margus Allikmaa, analüüsige palun seda formuleeringut! Et Ehinil on siis käsil uue luulekogu kirjutamine, aga asi on kuidagimoodi toppama jäänud ja tema Pegasuse väljaajamiseks tema inspiratsiooni Augeiase tallidest on vaja lisaraha! Et nüüd saab 2000 eurot, piiks-piiks – ja puudujäänud luuletused tulevad? No et sellised kohutavad sünnitusvalud?
Siin tekkib muidugi igasuguseid mõtteid: kuna kaks tonni antakse konkreetselt käsikirja lõpetamiseks, siis äkki anti raha ka käsikirja alustamiseks ja siis käsikirja jätkamiseks? Äkki need summad ongi 2021. aasta kolme eelmise taotlusvooru eraldustes?
Poeetide loomingulised natuurid on muidugi kõik õrnad ja kordumatud, nii et mõnele piisab luuletuse kirjutamiseks andest, teist aitab klõmm viina, kolmandat kütab emotsionaalselt üles ainult mõnituhat eurot. Aga siin tekkib muidugi üks täiesti asjakohane küsimus.
Olgu nende autoriõigustega nagu on, aga kui seesama vasakliberaalseid vaateid meedias korduvalt väljendanud Ehin sai oma loominguliseks tegevuseks möödunud aasta neljandas kvartalis 9700 eurot, siis kas see, et ta keelas konservatiivil Tajo Kadajasel poliitilistel põhjustel oma luuletuste Tajo ilusates ballaadides kasutamise, on üldse sünnis? Kui su looming on Kultuurkapitali poolt kinni makstud, ja seal on kaudselt ka Tajo ja tema kuulajate raha, on keelamine ikka õige? Ehin tagastagu siis omaloomingu jaoks saadud summad ja hoidku oma luuletused endale. Kusjuures nii olekski kõigile parem.
Aga Tajo Kadajase nime ma rahasaajate nimekirjas ei leidnud. Tema salvestas terve plaaditäie laule ja peab selle nüüd ümber tegema. Ta peaks saama helilooja toetust, arranžeerija toetust, multiinstrumentalisti toetust, vokalisti toetust, helirežissööri toetust, stuudio kasutamise kompensatsiooni. Miks ei peaks saama, kui luuletajale makstakse pelgalt õhust ja kevadest sündivate luuletuste käsikirja lõpetamise eest roppu raha?
Margus Allikmaa on mitte ainult kogenud juht ja majandusmees, ta on veel sümpaatne ja teatud olukordades ka õiglane inimene. Mis sest, et endine reformierakondlane, ikkagi inimene. Ta ütleb: “Kultuurkapital on meie kultuurielus aastatega omandanud väga olulise tähenduse. Võib vist liialduseta öelda, et Eestis pole autorit ega interpreeti või sportlast ega treenerit, kes poleks saanud tunda kultuurkapitali toetavat õlga.“
No mina isiklikult tean selliseid inimesi küll. Oma õla on nad alla pannud küll, aga toetavat Kulka õlga tunda ei saanud. Ja nii jääbki, ning asi pole ainult Viiolis: lihtsalt kõik ei mahugi marjamaale, mis on täiesti arusaadav.
Aga marjamaale ei peaks laskma ainult teatud maailmavaatega tegijaid ja neid, kes on seal Brežnevi kliki aegsest inertsist riiginisa tühjendamas. Ei peaks rahastama ka tundmatuid sõdureid, kes saavad toetuse kätte ja loovad midagi sahtlisse. Sest ka raamat, mida keegi ei loe, on sahtlisse matmine. Ja metsad saavad ka kannatada.
Aga mis ma siin ikka ilma igasuguse loomingulise toetuseta pärle loobin. See ei muuda ju mitte kui midagi.
Aga vähemalt ei lähe see kellelegi sentigi maksma.
Ivan Makarov