14.03.2021
Emakeel on laste hariduses kõige olulisem. Pilt on illustratiivne.
“Ilma emakeele oskuseta ei ole võimalik inimesena elada – ja mida paremini inimene oma emakeelt oskab, seda rikkam on tema elu, seda paremini saab ta hakkama, seda suuremad on tema võimalused arenemiseks.
Kõik muud ained võib ära jätta, kuidagi saab inimene oma eluga ikka hakkama. Kui pole emakeeleoskust, siis pole võimalik ehitada ka normaalselt toimivat ühiskonda.
Emakeel on alus, mille peale kõik teised õppeained on ehitatud.
Harmooniline ühiskonnaelu on võimalik ainult seal, kus rahvas väga hästi valdab oma emakeelt.
Ka teisi keeli ei ole võimalik õppida, kui ei ole omandatud oma emakeel. Kelle emakeeleoskus on piiratud, vähese sõnavaraga ja kehva grammatikatunnetuseta, selle maailmanägeminegi ei saa olla adekvaatne, väljendusvõimest rääkimata.
Kes ei austa oma emakeelt, see ei austa ennast. Noored, kes peavad inglise keelt eesti keelest olulisemaks või “kuulimaks”, on oma vaimse arengu lukku keeranud. Nad on nagu loomad tsirkuses, kes oskavad teha ainult neile õpetatud trikke.
Kuidas kaitsta emakeelt? Minul on üks ettepanek.
Hakake vastu haridusministeeriumi õppekavadele. Need ametnikud seal ei tea lastest midagi. Nad ei hooli meie rahva tulevikust.
Rookige kohustusliku kirjanduse nimekirjast välja kõik kaasaegsed sopakad!
Õpetage lapsed lugema head klassikalist kirjandust. PÄRIS luulet. Vähehaaval, tähelepanelikult, rida-realt. Kasvõi vägisi.
Lugege ja laske lastel klassis ette lugeda katkendeid, analüüsige, õpetage neid mõistma keerulisemaid tekste, niisuguseid, mida nad arvutisuhtlusest ja kaasaegsest rentslikirjandusest ei leia.
Vanad heebrealased ütlesid, et kirjaoskaja on see, kes mõistab kirjutatu sisu, mitte see, kes oskab tähti kokku veerida.
Ja veel üks asi: asugem võitlusse kantseliidiga, nii juriidilise kui argikantseliidiga, ning primitiivse ja valeliku poliitilise stampkeelega!
Ärge andke alla, ärge minge kultuurihävitamise vooluga kaasa – ainult praht ja surnud kalad ujuvad pärivoolu! Teie suudate lastele tagasi anda emakeele rikkuse ja rahvusliku vaimse maailma.”
Malle Pärn, kolumnist, näitleja ja teoloog