Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

ESSEE Sundvaktsineerimise paheline nõiaring

-
14.10.2021
Sundvaktsineerimine pigem hirmutab kui hajutab kahtlusi. Pilt on illustratiivne.
© Scanpix

Kui on suur usk vaktsiini tõhususse ja ohutusse, siis vaktsineerimisele motiveerimiseks tuleb kasutada muid vahendeid kui seda on triaaž.

Käesolevas essees tuleb juttu koroonaviiruse SARS-CoV-2 vastasest sisulisest sundvaktsineerimisest. “Pahelise nõiaringi” all pean silmas põhjendamise pahelist nõiaringi, kui mingit väidet õigustatakse tema enda kaudu, varjatult selle väite õigsust juba eeldades; või veelgi hullem, kui tegutsetakse, eeldades sellise väite õigsust, ent tegutsemisviis ise loob olukorra, mis selle väite õigsust näiliselt põhjendab.

Teema komplitseeritusest

Vaktsiini puhul on olulised nii vaktsiini tõhusus (kui palju kahandab vaktsineeritus tõenäosust viirusesse nakatuda või nakatumise tagajärjel surra) kui ka vaktsiini ohtlikud kõrvalmõjud (näiteks vereklompide teke). Iga efekti puhul on oluline nii selle tõenäosus kui ka efekti suurus (kui raskelt haigestutakse kas viiruse või vaktsiini tagajärjel).

Utilitaristlikus maailmapildis tuleks leida nende efektide kaalutud tasakaal, milles ollakse ükskõiksed, kas vaktsineerida või mitte. Kõrvalekalded tasakaalust oleks otsustamise lähtepunktiks. Vaktsiinide tõhususe ja ohtlikkuse testimisel esinevad statistikas kahte liiki vead: valepositiivne ja valenegatiivne. Ühel juhul hinnatakse efekt ekslikult esinevaks, teisel ekslikult puuduvaks. Seega tervikpilt on üsna keeruline ja matemaatikat ning tõenäosusteooriat mittevaldavale inimesele raskestimõistetav.

Pildi teeb veelgi keerukamaks see, et lisaks utilitaristlikule maailmapildile on mängus teisigi moraalivaateid. Mängus on näiteks arstivanne, mis ei luba patsienti asjatult kahjustada, millega võib tegemist olla aga siis, kui vaktsineeritakse tervet, mittenakatunud isikut, kelle tervist vaktsiin ise kahjustab. Mängus on ka inimõigused ja muud säärased kaalutlused.

Kahjuks on Eesti filosoofid nendes küsimustes olnud võhikud või pole sõna võtnud, ennast eetikuks nimetav Margit Sutrop on aga poliitilisel tasandil käinud välja avantüristlikke ettepanekuid, mis on avalikkuses ja ka asjatundjate seas läbi arutamata; kahjuks ei orienteeru see kodanik ise nendes küsimustes, mille kohta ta sõna võtab, masendavalt häbistades juba niigi allakäinud Tartu Ülikooli.

Ravijärjekorra muutmisest vaktsineerituse alusel

Niisiis on valitsuserakonna, Reformierakonna poolt tehtud propagandat, et ravijärjekorras tuleks tahapoole nihutada need koroonaviirusesse nakatunud, kes on vaktsineerimata, sest pandeemia ajal on haiglad ülekoormatud ja mittevaktsineeritud on oma nakatumises “ise süüdi” või põhjustavad nakkuse levikut, vms.

Sellise loogika üheks puuduseks on see, et selle põhjal tuleks ka esmaabi andmisel lähtuda sellest, kas patsient on oma vigastustes ise süüdi. Näiteks kukkunud jalgratturi kätt ei pandaks kohe kipsi, sest ta ise riskis ja ise ronis jalgratta sadulasse. Teiseks, kuna mõned vaktsiinid põhjustavad vereklompe ja suurendavad insuldi ohtu, siis tuleks insuldi ravi anda esmalt neile patsientidele, kes on vaktsineerimata.

Kolmandaks, tavapäraselt lähtuvad arstid sellest, kes on haiglasse või polikliinikusse kohale jõudnud ning nad tegelevad sellega, mis kohapeal toimub. Kui kirurg patsienti opereerib, siis ei tegele ta sündmustega, mis toimuvad väljaspool haiglat. Ettepanek ravijärjekorda muuta aga üritab haiglas kohapeal toimuvat või mittetoimuvat ravi käsitleda vaktsineerimist motiveeriva võttena.

Ravijärjekorra kehtestamist mingite kriteeriumide alusel nimetatakse triaažiks.

Tavaolukorras on triaaž tavaliselt seadustega keelatud.

Kui triaaži üldse saab teha, siis eriolukorras ja vastava seaduse alusel. Näiteks Itaalias Bergamos teostati haiglate ülekoormuse tõttu triaaži. Ent seda tehti vastava kirjaliku juhendi alusel, mis oli üleriigiliselt kehtestatud. Valiku aluseks ei olnud aga mitte see, kas inimene on vaktsineeritud, vaid lähtuti eesmärgist päästa võimalikult palju inimelusid kohapeal. Veelgi täpsemalt: eesmärgiks oli maksimeerida päästetud eluaastate arvu. See tähendas näiteks seda, et vähki surev vanur lükati järjekorras tahapoole, hapnikupumba alla saadeti esmalt nooremad ja tervemad.

Triaaži teostamine lähtudes sellest, kes on vaktsineeritud, on inimsusevastane. Pealegi ei ole need vaktsiinid täiesti ohutud ega täiesti tõhusad. Kui kaks nakatunut pretendeerivad samale hapnikupumbale, üks on vaktsineeritud ja teine mitte, siis millise põhjendusega eelistatakse vaktsineeritud nakatunut, kui tema olemasolu ise on tõend sellest, et vaktsiin pole 100% tõhus? Ka põhjuslikkus on vaieldav. On vägagi võimalik, et hoopis vaktsineeritud isik on enda nakatumises ise süüdi, kui ta liiga julgeks muutus ja muid ohutusabinõusid ignoreerima hakkas.

Ja kui vaktsineeritud vähki surev patsient saab hapnikumaski, aga vaktsineerimata noor terve inimene jäetakse surema, siis pole päästetud mitte inimelusid, vaid omaenda dogmaatilist ideoloogiat. Minu veendumus on, et normaalses ühiskonnas oleksid Kaja Kallas, Margit Sutrop, Valdo Randpere, E.-N. Kross ja teised ravijärjekorra muutmise propageerijad juba ammu kohtu alla antud oma inimsusevastaste üleskutsete pärast. Sest nende üleskutsete järgimist saaks vägagi hästi tõlgendada diskrimineerimise või genotsiidina. Vastutus langeb ka Keskerakonnale, kes sellist valitsuserakonda ei blokeeri ja sellega liidus on. Tõsi, viimased uudised teatasid, et minister Tanel Kiik avaldas ravijärjekorra muutmise idee vastu umbusku.

Paheline nõiaring

Reformierakonnalt laekunud korduvad ettepanekud lükata koroonaviirusesse nakatunuist ravijärjekorras tahapoole need, kes pole vaktsineeritud, üheks tagajärjeks oleks loogikast tuntud põhjendamise paheline nõiaring.

Sellise poliitika tagajärjel kasvaks nakkusesse surnute seas vaktsineerimata inimeste osakaal. Seejärel saaks statistikas demagoogiliselt väita, et vaktsiin on tõhusam kui ta tegelikult on. Kindel oleks aga see, et hiljem oleks väga raske kui mitte võimatu hinnata vaktsiini tegelikku statistilist tõhusust inimelude päästmisel. Selline on matemaatika.

Seetõttu tõstatub põhjendatult küsimus, kas sellise vaktsineerimata patsientide ravijärjekorras tahapoole nihutamise tegelikuks eesmärgiks pole ehk aidata varjata vaktsiini tegelikku ebatõhusust ning päästa vaktsiinitootjat kohtuasjade eest seoses ebakvaliteetse vaktsiini turustamisega. Igatahes Pfizeri vaktsiini tootja on varem kohtus süüdi mõistetud teadlikult ebakvaliteetsete ravimite levitamise eest. Seejuures praegu propageeritav poliitika karistaks neid, kes sellest faktist on teadlikud ja sellesse tõsiselt suhtuvad.

Jüri Eintalu, PhD