23.11.2021
Välisminister Eva-Maria Liimets räägib nagu NLKP kongressil.
Ekspresident Kersti Kaljulaid harrastas pikalt poliiturismi, käies nii Vaikse ookeani pisisaartel, sõdadest räsitud Aafrikas kui ka Antarktikas digiriiki tutvustamas, kusjuures keegi ei saanud aru, kellele ja miks seda vaja oli. Sellest ajast saati on võimupoliitikutel kombeks lobiseda digi- ja rohepöördest, seletamata lahti, mida selle all konkreetselt mõeldakse.
BNS kirjutab: “Välisminister Eva-Maria Liimets esines teisipäeval Berliini välispoliitika foorumil, kus arutleti Euroopa valmisoleku üle uuel ajastul, mil digitaliseerimine muudab rahvusvaheliste suhete struktuuri ning uued tehnoloogiad tehisintellektist kvantandmetöötluseni mõjutavad majandus- ja julgeolekusuhteid kogu maailmas.
Liimets esines vestlusringis „Geopolitics in the digital transformation“, kus ta rõhutas muu hulgas, et digitaalsete tehnoloogiate kiire areng on korraga nii proovikivi kui ka võimalus, teatas välisministeeriumi pressiesindaja.
“Digiriigina püüame neid võimalusi ära kasutada ja ka väljakutseid arvesse võtta. Usume, et tehnoloogiaid kasutades ja seejuures demokraatlikest väärtustest lähtudes suudame vähendada digilõhet, mida koroonapandeemiast tingitud kriis on süvendanud,“ sõnas minister.
Lisaks tõi ta välja, et Eesti peab oluliseks ühtse Euroopa Liidu digivälispoliitika väljatöötamist ja multilateraalseid partnerlussuhteid, et tugevdada Euroopa rolli digitaalsete tehnoloogiatega seotud küsimustes.”
Välisminister Liimets peaks nüüd tulema kas Riigikogu või mõne telesaate kaudu kogu avalikkuse ette, et selgitada, mida tähendab “digitaliseerimine muudab rahvusvaheliste suhete struktuuri ning uued tehnoloogiad tehisintellektist kvantandmetöötluseni mõjutavad majandus- ja julgeolekusuhteid kogu maailmas”, ja seda nii, et asjast saaksid aru ka onu Heino ja tädi Maali.
Või siis selgitagu Liimets, kuidas täpsemalt suudetakse “tehnoloogiaid kasutades ja seejuures demokraatlikest väärtustest lähtudes vähendada digilõhet”. Või siis milline on digivälispoliitika. Või milline on väljakutse ja milline on võimalus Eestile. Samasugustest mõistujuttudest kubises ka peaminister Kaja Kallase teisipäevane kõne Riigikogus.
Võib-olla saavad digispetsialistid aru, mida Liimetsa jutt tähendab, aga seda peaks selgitama nii, et aru saaks ka tavakodanikud, sest muidu jääb mulje, nagu oleks võimupoliitikud selgeks õppinud kaks sõna, digi-ja rohepöörde, ja teevad neid pruukides poliitturismi. Sest mitte keegi ei saanud aru, mida saavutas president Kaljulaid Vanuatule digivõimalusi tutvustades – praktilises mõttes pidanuks seda selgitama IT-spetsialist. Liimets on diplomaat ja tema teadmised digitehnoloogiatest võivad olla head, aga praktikas on see ikkagi spetsialistide mängumaa.
Eraldi rohepöördest – kui mistahes poliitik astub selle jutuga avalikkuse ette, siis peaks ta kohe lahti seletama, mida ta silmas peab, millised on tema teemapüstituste head ja vead, kuidas saab arutavatest asjadest kasu riik ja ühiskond ja nii edasi. Muidu kõlavad kõrgetelt kõnetoolidelt vaid keerulised sõnad, aga aru ei saa sellest keegi, ilmselt ka mitte jutustaja ise.