27.05.2020
Junckeri asemele võib panna von der Leyeni, kuid ega karikatuuri sisu sellest muutu.
Euroopa Komisjon esitleb kolmapäeval Euroopa Liidu järgmise perioodi eelarvet ja majanduse taaskäivitamise fondi ettepanekut. Majanduse turgutamiseks plaanib komisjon võtta laenu, mis läheb nii liikmesriikidele edasi laenamiseks kui ka toetusteks.
Euroopa Komisjon president Ursula von der Leyen tegi kolmapäeval ettepaneku 750 miljardi euro suuruse taastusfondi loomiseks, kuid peab veenma ka skeptilised liikmesriigid seda toetama. Tegelikult on ju tegu kriisis liidu rahade ümberjaotamisega, mis ei saagi konsensust leida, kuna riiklik heategevus pole maailmas eriti populaarne.
Ühislaenu pooldab kriisist räsitud ja ühtlasi suure võlakoorma all Lõuna-Euroopa, samas on see teinud murelikuks konservatiivset eelarvepoliitikat ajavad eelarvesse sissemaksjaid riigid. Kesk- ja Ida-Euroopa on äraootaval positsioonil, oodates konkreetset ettepanekut.
Euroopa Liit on seega ikkagi lõhkise küna ees, sest ühtset seisukohta pole. Kompromissettepanekuid, mis rahuldaks nii laristajaid kui kokkuhoidjaid, nii kriisis kannatajaid kui ka paremini hakkama saanuid, on raske teha. Kui suured, sealhulgas Saksamaa ja Prantsusmaa, hakkavad oma seisukohti peale suruma, võib nende ekspansionism väiksemaid vellesid vihastada – häid väljapääse seega napib.
Kõik see näitab, et EL-i sees on ikkagi liiga palju erinevusi ja vastuolusid, et liit võiks efektiivne ja tegus olla. Tugevam integreerumine keskvõimule õigusi andes aga saab toimuda ainult jõupositsioonilt, sest rahvusriigid sellega nõusse ei jääks.
Kuidas ka ei vaataks, tundub, et üks liit hakkab oma aega ära elama, ja mistahes püüdlused teda päästa, on määratud hukule. Idee Euroopa ühtseks muuta, on kahtlemata ilus, kuid sellised üritused pole inimajaloos kunagi tugeva demokraatliku ühtsuseni jõudnud, ja pole põhjust arvata, et see ka kaasaegses maailmas demokraatlikult teoks võib saada – me oleme väga paljus liiga erinevad.
Eestis võivad poliitilised jõud ideed toetada või mitte, kuid tundub, et suurt positiivset mõju ühisvõla tekitamine Euroopa ühtsusele ei avalda – kriisidele reageemisel on EL ikkagi koloss savijalgadel, mida näitas juba Krimmi ja Donbassi annekteerimine ning nüüd tõestab pandeemiale reageerimine.
UU