Urmas Espenberg: europarlamendi katse oponente sotsiaalmeedia suukorvistamise abil hävitada ei lähe läbi

Urmas Espenberg

Kellelegi pole enam saladuseks, et peavoolu kartellipoliitikud, ennast võimu külge tsementeerinud vasakliberaalne eliit ja neid usinalt teeniv peavoolu ajakirjandus, mis millegipärast ikka nimetab ennast veel vabaks, on alustanud viimaste demokraatia riismete väljajuurimist, et igal juhul hävitada oma oponendid ja takistada neil võimule pääsemist.

Ennast Lääne-Euroopa riikide valitsustesse ja parlamentidesse, aga ka europarlamenti, sügavalt sisse istutanud uusliberaalne, sotsiaaldemokraatlik ja peavoolustunud nn pehmetest vanadest konservatiividest koosnev “poliitaadel” ei taha midagi kuulda oma võimu jagamisest või liiati kellelegi loovutamisest ning on asunud oponentidelt ära võtma viimast vaba tribüüni oma vaadete tutvustamiseks – sotsiaalmeediat. Vaatamata sellele, et uuskonservatiividelt ja teisteltki uutelt poliitilisetelt jõududelt on ära võetud raha, tradistiooniline suur meedia ja neid demoniseeritakse alatute valedega igal võimalusel, on uutel jõududel õnnestunud saavutada kaasaegset tehnoloogiat ja sotsiaalmeediat kasutades rahva seas siiski suur populaarsus ja kõrged reitingud.

Kuna tulekul on europarlamendi valimised 2019 ehk otsustav heitlus Euroopa kui valge ja kristliku tsivilisatsiooni tuleviku osas, on vanad, võimu usurpeerinud globalistid selle säilitamise nimel valmis kõigeks. Et oma poliitilisi oponente lõplikult hävitada minnaksegi viimase takistuse, vaba sotsiaalmeedia kallale, et nurjata rahvuslikel ning teistimõtlevatel jõududel üldse igasugused võimalused oma sõnumeid rahvani viia. Teatud tsensuur on sotsiaalmeedias õnnestunud juba kehtestada, nüüd üritatakse suukorvistada ka poliitilist agendat.

Nii nõuab Euroopa Parlament oma neljapäeval 25.10.18 vastu võetud resolutsioonis otsustavaid samme, et ära hoida lähenevate valimiste mõjutamine sotsiaalmeedias toimuvate manipulatsioonide abil. “Euroopa Parlament on seisukohal, et digiajastu nõuab valimisseaduste kohandamist uue digitaalse reaalsusega, ning soovitab, et tavapäraseid, ehk võrguväliseid valimistagatisi, nagu reeglid, mida kohaldatakse valimisperioodi poliitiliste teadaannete, valimistega seotud kulude läbipaistvuse ja piirmäärade, valimisreklaamikeelu järgimise ning kandidaatide võrdse kohtlemise suhtes, tuleks kohaldada ka internetis,” öeldakse resolustioonis.

Resolutsioonis nõutakse internetiplatvormidelt reklaamtoodete kasutamise eristamist poliitilistel ja kaubanduslikel eesmärkidel. Lisaks tahetakse keelata poliitiline ja valimistega seotud profiilianalüüs, mis võib avaldada kasutajate poliitilisi eelistusi. Parlamendiliikmed nentisid, et Facebook on rikkunud EL-u kodanike usaldust ja nad soovitavad ettevõttel viia sisse kõik vajalikud muudatused, et tagada kooskõla EL-u andmekaitse-eeskirjadega. Saadikud viitavad asjaolule, et Cambridge Analytica poolt kogutud andmeid võidi kasutada poliitilistel eesmärkidel Ühendkuningriigi EL referendumi ja 2016. aasta presidendivalimiste eel USA-s. Parlamendiliikmed nõudsid kiiret tegutsemist, et ära hoida võimalikud katsed Euroopa Parlamendi valimiste tulemusi mõjutada.

Tegemist näib olevat suhteliselt vana ja läbinähtava kaardiga, on ju kahepalgelisus ja valelikkus üks praeguse euroeliidi suurim probleem. Ülevate sõnadega välisvaenlase (Venemaa, Hiina, jne.) eest kaitsele apelleerides üritatakse tasalülitada ka oma sisevaenlasi ehk meie enda Euroopa progressiivseid jõude ja teisitiarvajaid, kes nõuavad kivistunud poliitilise süsteemi muutmist ja Euroopa päästmist islamiusu ning rahvastiku väljavahetamise põrgu eest. Selline alatu katse on aga juba eos määratud läbikukkumisele. Miks? Esiteks on jäädud hiljaks, sest aastatepikkune eeltöö sotsiaalmeedias on juba tehtud ning progressiivsete jõudude konsolideerumine ja organiseerumine on ka reaalsuses 2015-2018 enamasti toimunud (enamikes riikides on need jõud juba ka parlamendis esindatud ja nende populaarsus kõrge: näit. Rahvusrinne Prantsusmaal, AfD Saksamaal Rootsi Demokraadid Rootsis, Põlissoomlased Soomes, EKRE Eestis jne.). Teiseks on paljudes Ida- ja Kesk-Euroopa riikides võimul rahvuskonservatiivsed jõud, kes omakorda toetavad üksteist ja teisi Euroopat kaitsvaid jõudusid ning koondavad neid otsustavaks heitluseks 2019 aasta valimistel. Kolmandaks pole kramplik kinnihoidmine võimust või soov seda teistega mitte jagada kunagi edu toonud. Varem või hiljem tuleb võimu rahva poolt teotatud uute tulijatega jagada, vastasel korral võetakse võim viimaste poolt lihtsalt üle ja mida suurem on olnud vastupanu vanade jõudude poolt, seda suuremal ja täielikumal määral võib toimuda eelseisev ülevõtmine. Neljandaks areneb kommunikatsioonitehnoloogia pidevalt ja kui mingi asi kinni pannakse või ära keelatakse leiatakse ikka ja jälle uued vahendid, kuidas oma sõnumit rahvani edastada. Džinni, mis kord pudelist välja pääsenud, sinna enam vägisi tagasi ei topi.

Paraku ei näi Euroopa praegustel valitsejatel kübetki rohkem mõistust olevat kui nende Venemaa või arengumaade valitsejatel ja ärakeelamise soov on nii suur, et varem või hiljem viib see vastupidisele tulemusele. Elutõde ütleb, et igale jõule on olemas vastujõud ja pole sugugi kindel, kes selles heitluses võitjaks jääb.

 

 

Kommentaarid