16.07.2020
Evelin Poolamets
Skandaal Aivar Mäe ümber näitab valusalt ära, kuhu oleme sattunud võõraid ideid Eestisse importides. Kes ei mäletaks lugusid USAst, kus professor ei julge üliõpilastele isegi komplimenti teha, sest kardab ahistamissüüdistust. Lisaks tohutud kahjutasunõuded ning USA kohtutes maha peetud seebiooperid teemal, kes keda ahistas.
Kõige ehmatavam oli USA ülemkohtu kandidaadi Brett Kavanaughi ründamine. Õnnelikus abielus väärikas mees sattus meedia marulise rünnaku alla, sest olevat 36aastat tagasi, kooliajal kellegagi flirtinud. Nüüd on USAst pärit #metoo liikumise ahistamishüsteeria jõudnud täiel määral Eestisse. Rahvusooperi juhti jälitatakse nagu jahilooma, kelle peamiseks süüks näivad olevat ebaõnnestunud naljad.
Ehk peaks edumeelsed inkvisiitorid ka nilbustest kubisevad naljasaated ette võtma? Nende all kannatavad sajad tuhanded televaatajad. Kõik see meenutab William Goldingi “Kärbeste Jumalat”, sest uus ahistamisseadus seadus võimaldab vallandada inimese loomuses pesitsevat hävitamiskirge.
Kohtus on juba mitu astet läbinud üks raamatukogu direktor, kelle „ahistamisloo“ puhul pole kahtlustki, et tegu on suhtedraamaga. Maakonnalehes kaebleb nooruke ajakirjanik, kuidas tööandjad on teda ahistanud sooviga, et ta tööl hoolitsetum välja näeks või tundnud huvi, kas pereelu võimaldab pikemaid töötunde? Selliseid näiteid leiab veel ja veel.
Kõik see oleks üksnes kohaliku tähtsusega klatš, kui peale 2017. aastat poleks jõustunud karistusseadustikus süüteona seksuaalse ahistamise paragrahv 153, mis annab suhtedraamade lahendamise ülesande politseile ja prokuratuurile. Kui suhe kõrbeb, siis peab appi tulema kõikvõimas riik. Kohtunikke alandatakse #metoo aktivistide tööriistadeks.
Eesti õigusruumis ei tohiks olla kohta nii ebamäärase sõnastusega seadusesättel: „ Teise inimese tahte vastase ja tema inimväärikust alandava eesmärgi või tagajärjega tema suhtes toime pandud kehalise seksuaalse iseloomuga tahtliku tegevuse eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 2000 eurot“. Fantaasiast jääb puudu, kuidas võiks juriidiline isik toime panna kehalise seksuaalse iseloomuga tahtliku teo?
Ja mida tähendab „kehaline seksuaalne iseloom“? Kas laval poseeriv bikiinimodell on kurjategija? Või ekraanil flirtiv kaunis Anu Saagim? Kas nende tegevus on niikaua legaalne kuni leidub keegi, kelles tärkab hävitamiskirg ja teatab, et ta on nähtust alandatud?
Riigile pannakse üle jõu käivad kohustused, et sõna sõna vastu olukordades klaarida, kes kellele ütles ja kes keda patsutas. Seda olukorras, kui riigil niigi napib ressursse ohtlike kuritegude avastamiseks. Ei, me peame lahendama riiklikku hädaolukorda, kus direktor Mäe olevat kodanik Skulskajale halvasti öelnud. Kas nüüd peavad kõik nooruspõlve kohatu komplimendi pärast kogu ülejäänud elu värisema? Äkki on tehtud midagi seksuaalse iseloomuga? Millal politsei mu uksele koputab?
Inimsuhteid, mida meil on ajast aega lahendatud kultuuri ja heade kommete kaudu, hakatakse lahendama politsei abil. Jah, ahistamine on päriselt olemas ja seda on kogenud nii mehed, kui naised. Heade kommete teel on Eesti ühiskonnal tõesti pikk tee käia. Raadios, kirjasõnas, teatris, sotsiaalmeedias ja tänaval käib ohjeldamatu ropendamine, labasuse paraad.
Kunstnikud kisuvad end alasti. Ometi ei tule keegi selle peale, et neile politseikomissar selga saata. Ülemused on labased ja kiuslikud? Seda juhtub, ja mitte vähe. Ent siiani on tülid lahendatud eraõiguslikult – kas lahkub töötaja põhimõttel „targem annab järele“ või saab ülemus veel kõrgemalt ülemuselt sule sappa. Kui keegi tahab teatris vanu asju meelde tuletada ja ülemust kangutada, siis ei pea seda lahendama kogu riigi ees.
Kõige parem, kui tõstame jälle au sisse daamilikkuse, härrasmehelikkuse, head kombed ning läbi selle muudame inimsuhteid töökohal ja avalikus ruumis väärikamaks, kultuursemaks. Labasele käitumisele tuleb kohe koht kätte näidata, mitte varitseda aastaid õiget hetke oodates. Täiskasvanud inimesed peaksid olema võimelised üksteisele selgeks tegema, mis neile suhtlemisel meeldib ja mis mitte. Kindlasti tuleb ette arusaamatusi, aga selleks ei pea koormama politseid ja õigussüsteemi.
Evelin Poolamets
EKRE Naisühenduse juhatuse liige
EKRE Vinni vallavolikogu liige