04.08.2020
Jürgen Ligi väidab endal olevat andmed Louis Freeh seotuse kohta Venemaaga – esitagu siis tõendid. Pilt on illustratiivne.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna liige Harri Kingo kirjuta, et rahandusminister Martin Helme teeb kõik, et Eesti sellest meeletust rahapesu afäärist kuidagi kasudega välja tuleks. Konkreetselt: et riik saaks endale kannatanu staatuse ja Eesti saaks endale mingi osa süüdlastelt välja mõistetavatest summadest.
Harri Kingo: „Ma usun, see peaks rõõmustama igat normaalselt mõtlevat eestimaalast – riik saab veidi rikkamaks ja vastavalt meie elu siin veidi paremaks. Kui see nii läheks, et Eesti riik pole mitte rahapesija, vaid rahapesus kannatanu, siis see puhastaks Eesti mainet kogu maailma ees. Ma saaksime lahti oma paariariigi staatusest finantsmaailma silmis. Mida võiks kellelgi selle vastu olla!? Minu pisike loogika ütleb – mitte midagi.
Aga opositsioonil ja ajakirjandusel ilmselgelt on midagi selle vastu. Mida opositsioon ja ajakirjandus ka rahapesu teemal ei ütleks, see on otsene kaigaste kodaratesse loopimine mitte lihtsalt Martin Helmele, vaid Eesti riigile. Mida ka rahapesu asjus koalitsioon ei teeks ja ette ei võtaks, see on nende kahe meelest otseselt halb, väär, lausa kuritegelik. Seletavad seda rahvale need, kelle valitsemise ajal see määratu rahapesu tõkestamatult toimus ja kelle kohustuseks oli valvata, et mitte midagi sellist ei oleks.
Jürgen Ligi on sotside toel sellise uurimisele vastu töötamise juhtfiguur. Ometi oli just tema tol ajal rahandusminister. Rahandusministrina juhatas Jürgen Ligi valitsuskomisjoni, mis pidi koordineerima rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamist. Paraku, selle komisjoni protokollid näitavad, et komisjoni esimehena osales Ligi 18-st koosolekust vaid kahel. Et tema reaalne töö oli nullilähedane.
Lisaks oli Ligi oma rahandusministri ametikoha järgselt Finantsinspektsiooni (FI) nõukogu esimees. Tema töö FI nõukogu esimehena rahapesu tõkestamisel? Null.
Vaatamata oma ametikohustustele ja võimalustele neil ametikohtadel Jürgen Ligi läbi Eesti voolavatele hämaratele rahajõgedele kätt ette ei pannud. Aga ta oleks pidanud panema. Süüdlast otsides oleks tema esimene, kelle otsa vaadata.
Tänaseks on selgunud, et Danske Eesti üksusest liikus perioodil 2007–2015 – Jürgen Ligi rahandusministriks ja FI nõukogu esimeheks olemise ajal – läbi enam kui 200 miljardit eurot hämarat raha. Isegi kui Jürgen Ligi sellest oleks pidanud toimuvast teadlik olema ja ta oleks pidanud seda tõkestama – tema ministri ja FI nõukogu esimehe staatus kohustasid teda selleks. Oma otsest kohustust Ligi aga ei täitnud.
Igaüks, kes teeb tagasivaate rahapesu afääri uurimise arengutele näeb, kuivõrd süstemaatiline ja koordineeritud on opositsiooni ning selle käepikenduseks oleva ajakirjanduse rahapesu uurimisele vastu töötamine. Opositsioonilt pole olnud vähimatki tegevust, mis aitaks uurimisele kaasa. Pole esitatud ühtegi mõtet, kuidas uurimist toetada ja efektiivsemaks teha. Ajakirjanduse halvustav kisa koalitsiooni aadressil on taevani.
Asi on võtnud täiesti äraspidise pöörde: kummaliselt kombel kujutatakse koalitsiooni ja Martin Helmet personaalselt rahapesu uurimise vastastena, ennast aga vastavalt rahapestu uurimise esivõitlejana. See on klassikaline näide, kuidas varas on esimene, kes pärast varastamist kusagile tormama hakkab, karjudes üle rahva: “Võtke varas kinni!”
Absurdi jagub ka tänasesse päeva. Ajakirjanduse valelik ühisteema oli juba eile ja on tänagi, et Martin Helme ei ilmunud korruptsioonivastase erikomisjoni ja riigieelarve kontrolli erikomisjoni ühisistungile seletusi andma. Vaikitakse maha fakt, et mingit erikomisjonide ühisistungit ei toimunud. Kolm opositsionääri lihtsalt istusid sama laua taga ja rääkisid taas ajakirjandusele oma süüdistavaid mõttetusi. Martin Helmel polnud, kellele mingit aru anda. Vaatamata selle “ühisistungi” absurdsusele, olid need kolm seal väga häälekad, väga vihased, väga õiged ja oma meelest väga õigustatud midagi Martin Helmelt nõudma.
Opositsiooni ja selle käepikenduse – ajakirjanduse – sellise enneolematu agressiivsuse tagant vaatab vastu opositsiooni ja meie konkreetsete rahapesus süüdlaste aina kasvav hirm, et uurimine jõuab kord ka nendeni, kes siin Eestis seda võimaldasid ja kes olid seeläbi kaasosalised rahapesus. Isegi kui nad Eesti uurimist ei karda, nad kardavad USA uurimisorganite samme. Ja järgnevat kohut ning selle otsuseid.
Me saame loodetavasti seda kõike pealt vaadata. Sest summad on liiga suured, et need ära unustada.
Kõik need kolmekesi kahe erikomisjoni ühisistungi etendamised, väidetav suur mure, tõe selgitamine jms taidlus on oma rahvale tola tegemine. Nad peavad rahvast nii lolliks, et arvavad, et rahvas usub nende absurdi ja et nad saavad end nii rahva silmis puhtaks pesta.
Ei saa. Ma ei tea, kuidas teiega on, aga mind see tola tegemine naerma ei aja. Nutma kah ei aja. See kõik kokku on üks ütlemata hale pilt, mis teeb mind lihtsalt kurvaks. Kurvaks oma riigi pärast, kus selline jamps toimub.“