Yana Toomi välispoliitilised ettevõtmised – kohtumised Süüria diktaatori Assadiga (õigemini sõjakurjategijaga, kes oma rahva vastu on kasutanud keemiarelva), osalemine Moskvas Solovjovi saadetes, suur sõprus Konstantin Kossatšoviga (kes õigustab Vene agressiooni Gruusias ning Ukrainas ja Krimmi okupeerimist, pidevalt kritiseerib NATO-t jne ), on toimunud mingil ainult temale teadaoleval eesmärgil.
Kas selleks on olnud tal Vabariigi Valitsuse või vähemalt Keskerakonna juhatuse mandaat ? Ei mitte, vaid Yana Toom tema enda sõnade kohaselt on neis ettevõtmistes esindanud ainult iseennast. Siinkohal oleks huvitav meelde tuletada Kossatšovi, Vene Föderatsiooni Nõukogu väliskomisjoni esimehe kurjustamist ja eestivaenulikke avaldusi piiritara ehitamise pärast Eesti-Vene piirilõigul Kagu-Eestis, mis pidavat Venemaad kui üht rahumeelset ja sõbralikku riiki diskrediteerima ja aitama isoleerida muust maailmast. Kossatšovi arvates seda piiritara ei tohiks teha. Huvitav küll, on ju salakaubandus ja kontrollimatu migratsioon ka Venemaale probleemiks! Piiritara on ühtlasi ka Venemaale kasuks .
Analüüsides Yana Toomi tegevust jääb mulje, et ta töötab Vene Föderatsiooni mõningate organite huvides, mitte Eesti Vabariigi huvide kaitsel. Miks ja kui kaua veel saab selline tegevus jätkuda ? Yana Toomi soolokoostöö Euroopa Parlamendis venemeelsete saaadikutega (Lätist Tatjana Ždanoka , Itaalia Viie Tähe Liikumine jt) on küll viimasel ajal Keskerakonna juhatuses mingit tähelepanu leidnud ja Enn Eesmaa on lubanud seda arutada esmaspäeval so 16. jaanuaril. Kuid kas Yana Toomi eestivaenulikule tegevusele eurosaadikuna ka piire suudetakse panna , ei ole päris kindel?
Selle asemel , et esindada ja kaitsta europarlamendis eesti rahva huvisid, arendab Yana Toom Eesti Vabariigi ja eestlaste vastast kampaaniat igal pool, kus võimalik. Tema soovunelmaks (vt intervjuud LP 7.jaanuar 2017) on pühkida eesti rahva mälust kõik see, mida kurja (küüditamised, terror, füüsiline hävitamine, looduse reostamine, eesti keele ja kultuuri allasurumine, ümberrahvastamine, ametialane ahistamine, elamiskoha ja kõrghariduse piirangud, jne) tegi nõukogude võim oma eksisteerimise jooksul. Yana Toomi soovitus on…“.Me (eestlased) ei pea kogu aeg tagasi vaatama ja mõtlema, mis oli 1944.a. jne. Oli mis oli, elame edasi…“. Hurraaa !!! Selle peale tahaks küsida, miks venelased oma ajaloolist mälu ei kavatse likvideerida, siiani mälestatakse ikka sajandite taguseid sündmusi – Moskva poolakatest vabastamist, võitu Napoleoni üle, Teise Maailmasõja lahinguid ja ohreid… jne.
Sest rahvas, kes oma minevikku ei mäleta , elab tulevikuta ! Miks siis eestlased oma mineviku, millest õppida, peaks unustama ?! Yana Toomi sooviks on ka, et ….“Unustame selle pronkssõduri ära..“. Need, kes käisid Tallinna kesklinnas pärast aprillimässu, ei saa ilmselt niipea seda koledat pilti oma mälust kustutada. Isegi Teise Maailmasõja järel ei olevat kesklinn nii purustatud olnud, räägivad sõja üleelanud vanemad inimesed. Kes selle metsiku purustamise korraldas ? Millises keeles need purustajad rääkisid? Me teame väga hästi, et selle korraldasid eestivastased venemeelsed ja valdavalt venelastest koosnevad terrorismiks väljaõpetatud jõugud. Me teame ka, et seda märatsemist ei kiitnud ausad venelased heaks, kelle maine ka selle sündmuse läbi kõvasti kannatas. Lõhuti ja rööviti ka ausate vene ärimeeste ärisid.
Eestlaste mälust aga see sündmus niipea ei kao, lõhe ühiskonnas kahe kogukonna vahel läks pikaks ajaks sügavamaks. Kelle huvides see oli? Miks Keskerakonna „rahutuvid“ à la Yana Toom märatsejaid korrale ei kutsunud ? ! Esindasid ju nemad valdavalt venekeelset elanikkonda ! Märatsejad olid ju nende elektoraat.
Mõni sõna ka Yana Toomi panusest venelaste eesti ühiskonda integreerimisel. Peab nentima, et see kahjuks on küll negatiivses mõttes silmapaistev. Teada on juba varasemast perioodist tema raevukas vastuseis eesti keelele üleminekule vene õppekeelega koolides. Oma enda noorimat lastki ta ei pannud mitte eesti lasteaeda, kus laps oleks eesti keele kiiresti omandanud, vaid vene lasteaeda. Aga siis on põhjust pahandada, et eesti keele õpe on halvasti korraldatud (muidugi võiks ja peaks see parem olema!), aga neidki võimalusi ei kasutata piisavalt ära. Yana Toomi nõue on…“ Jätke venelased rahule…. 20 aasta pärast räägime kõik ühte keelt..“.Hurraaa !!! Kas siis on vene keel Eestis riigikeeleks saanud nagu ilmselt on Yana Toomi unistus?
Kui Keeleinspektsioon nõuab teenuseid osutavates olulistes sektorites ka eesti keele vajalikul tasemel oskust (Eesti Vabariigis on riigikeeleks eesti keel !) , siis Yana Toom vaidleb sellele tulihingeliselt vastu …“ Keeleinspektsioon peedistab inimesi pidevalt….“. Näitena toob ta oma sõbranna, kellegi Narva haigla günekoloogi, kes käis 11 korda keelekursustel, aga ikka ei oska eesti keelt rohkem kui mõned käibeväljendid. Aga kas kujutate, milline ohtlik olukord võib tekkida eestikeelsel patsiendil, kes vene keelt ei valda, sellise arsti juures! Kas Keeleinspektsioon on selles süüdi, kui inimene nii saamatu on ja ei otsi ise võimalusi eesti keele praktiseerimiseks näiteks Tallinna ja Tartu haiglate juures? Paljud ju kasutavad sellist võimalust ja tulemused on väga head. Kui ikka inimene ise ei soovi keelt omandada, ega siis ei saa ka teda sundida. Kui tuua näiteid nende muulaste kohta, kes on siia tööle tulnud kindla sooviga vajalik keeletase omandada, siis on nad seda saavutanud juba 3-6 kuuga. Näiteks Sakus töötab Hageri abikiriku pastorina norralane, kes omandas eesti keele jutlustamiseks piisaval tasemel juba 4-5 kuuga.
Muulaste ühiskonda integreerimine on igas riigis ülioluline probleem. Seda ei tohiks keegi ka Eestis eirata, ammugi mitte meie rahvaesindajad Eesti või Euroopa parlamendis. Näiteks Venemaal on prognoositud 2017 a. tööjõu väljastpoolt lisandumist rohkem kui 20 miljoni inimese võrra. Nende inimeste ühiskonda integreerimist peetakse Venemaal esmatähtsaks, seejuures just keeleoskuse omandamise aspektist.
FOTO: PM/Scanpix