03.06.2021
Henn Põlluaas hoiatab, et Kaja Kallase valitsuse ajal hakkavad laevad taas eestlasi viima ja välismaalasi tooma.
EKRE fraktsiooni esimees Henn Põlluaas pidas kolmapäeval Riigikogus kõne, milles kritiseeris valitsuse ja Riigikogu tegevust nii rahvastikukriisi probleemkomisjoni kaotamisel kui ka välismaalaste seaduse, kõrgharidusseaduse ning õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seaduse eelnõu tagasilükkamisel.
“Eesti on enneolematus demograafilises kriisis, mille põhjustavad väike sündimus ja suur väljaränne. Enam kui 100 000 inimest on tööpuuduse ja madalate palkade tõttu Eestist lahkunud. Oleme oma inimestega doonorriigiks Euroopa riikidele ja nende majanduskasvu loojateks. Ilves teatas kunagi selle kohta küüniliselt, et tegemist olla inimeste vaba valikuga. Kui lahkutakse aga selle tõttu, et perel ei ole leiba laual või palgast pole võimalik ära elada, siis ei ole see vaba valik.
Sama puudutab meie rahva väikest sündimust. Küsitluste andmetel oleks Eesti naised parema elujärje korral nõus sünnitama rohkem lapsi kui täna. Kuid demograafiline kriis ei oma valitsuse silmis tähtsust, sündimuse tõstmiseks ja perede toetamiseks ette võetud meetmed on kosmeetilised. Vaatamata kõlavate sõnadele ei ole valitsus sellele mingit rõhku pannud, vastupidi, kaotati ära isegi Riigikogu rahvastiku probleemkomisjon ja rahvastikuministri ametikoht. Eesti rahva säilimine asendati 100 000-eurose kokkuhoiuga.
Meile väidetakse, et Eesti majandus vajab võõrtööjõudu ning selleks tuleks veelgi neid väheseid olemasolevaid piiranguid leevendada. Vähenenud rahvastik tuleb asendada immigrantidega, riigi majandus olevat jätkusuutlik vaid võõrtööjõu sissetoomise kaudu. Koalitsioon ei ole ilmselt midagi kuulnud digitaliseerimisest, automatiseerimisest ega robotiseerimisest. Odava võõrtööjõuga paneme end palgavaesuse lõksu ja jäämegi lootusetult maha tehnoloogia arengust ja selle rakendamisest. Ärge unistagegi helgest tulevikust!
Immigrantidele on loodud sisseelamiseks suurepärased tugisüsteemid. Samas ei tehta midagi, et hoida parema ettevõtluskeskkonna loomisega meie enda ettevõtlust, inimesi ja tööjõudu siin või luua tingimused Eestist lahkunute tagasitoomiseks. Neist ei hoolita. Meil on ca 54 000 töötut ja umbes 15 000 võõrtöölist, kes võtavad ära töö ja viivad palgataseme alla. Selle vastu on protestinud ka Eesti Ametiühingute Keskliit. Muidugi asjatult.
ÜRO rahvastikuosakonna 2001. aasta analüüsi kohaselt tuleks tööjõu arvu samal tasemel hoidmiseks tuua poole sajandi jooksul Euroopasse 161 miljonit immigranti ning eakate suhtarvu samal tasemel hoidmiseks, arvestades, et ka immigrandid ju vananevad, aastani 2050 lausa 1,36 miljardit immigranti. Euroopa Pagulasfondi meelest võiks Euroopa Liitu tuua 406 miljonit uut ümberasujat ja ümberasustatavat.
Arvestades, et Euroopa Liidus, Euroopas elab täna ca 500 miljonit inimest, ei ole vaja erilist fantaasiat kujutamaks ette, milliseks muutub Euroopa sellise arengu puhul. Me näeme seda juba täna. Arvestades eelpool toodud ÜRO analüüsi, siis peaks Eestisse aastani 2050 tooma vähemalt 3 miljonit immigranti, Euroopa Pagulasfondi arvates lausa 7,6 miljonit. See on hullumeelsus!
Praeguse valitsuse ajal on jälle ja täiesti selgelt suurenenud nii välismaalaste sisseränne kui ka eestlaste väljaränne. Selle valgusel, et koalitsioon on otsustanud tagasi lükata EKRE esitatud välismaalaste seaduse eelnõu, mis takistaks massiimmigratsiooni ja välismaise odavtööjõu vohamist ning takistaks ülikoole kasutada immigratsioonipumbana. Tundub, et valitsus plaanib sellise olukorra tekkimist ehk teisisõnu meie inimeste ja rahvastiku väljavahetamist. Pole ju midagi imestada. Ükskõik, kes üle piiri tuleb, ükskõik, mis rahvusest ta on, see olevat kohe eestlane.
Täna kuulsime, kuidas peaminister Kaja Kallas siinsamas väitis, et “Kui me vaatame Eestit, siis ei vasta tõele, et meil on mingi massiline sisseränne. See lihtsalt ei vasta tõele, sest meil on kehtestatud sisserände piirarv elamislubade andmisel välismaalastele, kes tulevad Eestisse. See on maksimaalselt 0,1% ehk 1315 inimest, Eestis ei ole mingit suurt sisserännet ega survet.”
Paraku ilmus kolmapäeval Statistikaameti aruanne, milles öeldakse, et viimaste aastate rändestatistika kohaselt saabub Eestisse inimesi rohkem, kui riigist lahkub, kusjuures silma hakkavad Ukrainas ja ka Indias sündinud inimesed. Eelmisel aastal kolis Eestisse elama ligi 4000 inimest rohkem, kui riigist lahkus, ja loomulikult ei olnud nad eestlased.
Mis puutub rändesurvesse ja võõrtööjõu sissevoolu, siis alles mai algul teatas PPA, et tänavu on oodata rekordiliselt 32 000 võõrtöölist ja nende taotluste esitamist. Enim tullakse Ukrainast, Valgevenest, Venemaalt, Moldovast ja Usbekistanist ja kõik nad võivad ju tuua kaasa ka oma pereliikmeid. Meenutagem, et samal ajal on meil 54 000 oma inimest tööta.
Meile kõigile räigelt ja vastutustundetult näkku valetanud peaminister Kaja Kallas ei tea ilmselt midagi ka kapo aastaraamatust, kus öeldi, et viimase viie aasta jooksul on Eestis kolmekordistunud riskiriikidest pärit sisserändajate arv. Riskiriikidega seotud kogukondades on aina selgemalt välja joonistumas süsteemsed probleemid, mis soodustavad ja loovad kuritegelikke suhteid. Riskiriigid on need, kus on suur moslemi kogukond ja tegutseb islamiterrorism, kus on toime pandud terrorirünnakuid, selgitas kapo peadirektor. Indialasi, nigeerlasi, pakistanlasi, iraanlasi, egiptlasi ja teisi oli 2015. aasta seisuga Eestis 2000, tänavu juba 6000 – kolm korda rohkem. Ja üha on kasvanud kapo jälgimise all olevate islamiäärmuslaste arv, see aga koalitsiooni ja valitsust ei huvita.
Eestis on välispäritolu rahvastiku osakaal Euroopas üks kõrgemaid, täiesti vaieldamatult, ja võib kindlalt öelda, et täna on taastatud okupatsiooniaegne sisseränne. Me teame täpselt, mis eesmärki kandis see siis. Ma arvan, et tean ja ka teist enamik teab, et täpselt sedasama eesmärki kannab see ka täna. Mul puudub igasugune põhjus arvata teisiti. Tervest Reformierakonna ja Keskerakonna koalitsioonileppest ei leia poolt sõnagi rahvusest või rahvusriigist, ammugi selle säilimise või kaitsmise vajadusest. Meil kõigil, nii Riigikogul kui ka valitsusel, on kohustus järgida põhiseaduses sätestatud kohustust seista eesti keele, kultuuri ja rahvuse säilimise eest.”