Hooldekodud kui hea äriprojekt

Arvamus, Repliik,
- Updated
©Scanpix

Täna seisavad sajad pered Eestis küsimuse ees – mida teha hooldekodudes viibivate vanematega. Kardetud viirus on sinnagi jõudnud ja nõudnud esimesed ohvrid. Suures hirmus on mõnedki võtnud oma vanemad sealt ära ja toonud koju. Hea, kui on selline võimalus ja keegi perest kodune. Paljudel selline luksus puudub.

Kui töökoht veel alles, aga kriis aina süveneb, siis mõtled esmalt perele leiva teenimise peale. Eaka hooldamine on keeruline, väsitav ja kodustes tingimustes napib oskusi. Kogu aeg ei ole käepärast professionaalset abi. Voodis olija vajab mähkmete vahetamist ja söötmist. See on spetsiifiline töö, mida paljud meist ei valda ega taha ka teha. Linna pealt leiaks põetaja, aga koduhoolegi maksab ja mitte vähe. Ometi tuleb see pisut odavam kui tasuda iga kuu 1000-1500 eurot hooldekodule.

Järgneb Google reklaam. Uute uudiste toimetus ei vastuta Google algoritmide poolt personaalselt teile suunatud reklaamide sisu eest. Soovitame usaldada ainult tuntud ja usaldusväärseid kaubamärke.

1. aprillist tõusis hooldekodude tasu. See on juba niigi kõrge. Hooldekodud on meil äri ja kõigil neil omanikud. Üsna tulutoov bisnis. Kuidas muidu seletada nende hoogsat laienemist ja uute rajamist? Paneb imestama hooldekodude omanike endi jutt, kuidas napib seda ja teist, personalil ei ole maske ja desovahendeid. Ometi, kes oleks pidanud neid siis varuma, kui eraomanikud ise?! Paraku on vaja vaid vanurite pealt raha kokku ajada ja see muu kõik neile liigne kulu asjadele, mida võib-olla kunagi ei lähegi vaja.

Saaremaa hooldekodu, kuhu koroonaviirus sisse pääses, omanikeks on tuntud reformierakondlased. Reformierakonna loosung on läbi aegade  olnud mitte otsene aitamine, vaid õnge ulatamine, püüa ise kala. Kuidas saab hooldekodu põdur vanur seda ise püüda? Kas ta oleks pidanud ette võtma tee apteeki ja sealt suvel maske varuma, sest omanikud ei pidanud taolist “pisiasja” miskiks. Õigustatult kerkib küsimus – kui ma maksan oma  vanema eest krõbedat hinda, on õigus vastu nõuda kvaliteetset teenust?

Varsti on olukord, kus lapsed ei suuda enam hooldekodus viibiva vanema eest tasuda. Eakaid hakatakse üha enam sealt ära võtma ja kodupõetusele tooma, siis on hooldekodud käpuli. Sissetulekud vähenevad ja taas peab hinda tõstma. Riik ei suuda igal pool tuld kustutada ja tekib surnud ring.

Hakka või uskuma vandenõuteooriat, et viirus ongi mõeldud vanuritest vabanemiseks – toimub looduslik valik, tugevamad jäävad ja nõrgemad ning elu õhtul olijad kaovad. Julm, kas pole.

Lõpetuseks kõrvalepõige lahe põhjakaldale. Soome hooldekodud on nagu hotellid. Eakatele tuuakse restoranist söök. Kõigil asukatel on omaette tuba ja seal televiisor ning mööbel. Võtad kodust kaasa armsad fotod ja pisiasjad ning elad muretult. Sinuga jalutatakse ja tegeldakse. Töötajad on lahked ja näol naeratus. Kui oled kogu elu riigile makse maksnud ja teda teeninud, on eluõhtul õigus väärikale vananemisele. Pangakontol on vanuritel kümned tuhanded eurod ja kelle tervis veel kõbus, võib reisidagi. Meil on käia veel pikk ja vaevaline tee.

Vambola Paavo

One commentOn Hooldekodud kui hea äriprojekt

  • Avatar

    Eesti olukord on siiski nukker…
    Viimaste aastakümnetega on loodud olukord, kus mingitele klannidele on mängitud kätte võimalus teiste õnnetuse pealt hästi teenida. Vanemaealiste sugulaste kas teo- või füüsiliselt võimetuks muutumine on õnnetus- selles pole kahtlustki. Kui perel on valida, kas lõpetada rahateenimine ja asuda hooldajaks või osta teenus nö hoolekandeasutuselt, siis kaalutlus on äärmiselt raske.
    Eesti nirupalkade ja megahindade juures ei jõua üks kogu seda värki ülal pidada ja hooletusse ka ei soovi ju valdav enamus lähedast jätta.
    Kusjuures- see hooldatav ei pruugi olla vanurm vabalt võib selleks olla roolijoodiku poolt vigasekssõidetud noor inimene.
    Hoolekandeasutused, mis on taskukohased- need on üsnagi masendavad kohad ja juba psüühiliselt sellises olukorras olla ja otsustada lähedaste elu, olme ja saatuse üle on äärmiselt kurnav.
    Kuid- miskipärast ollakse alati mingis sürrealistlikus sundseisus. Aga raha saavad alati ühed ja needsamad.
    Lisaks sellele on palju pealesunnitud kohustusi, nt mina otsin iga kuu paaniliselt asju äraviskamiseks, sest prügiveo eest niisama maksta tundub ogar, kuid samas PEAB! Viimasel korral sõitis uhkelt minema väike kilekotitäis plastikpakendeid ja see oligi kõik, kuid 140 liitrit võinuks olla.
    Kas ei võiks oodata, kuni neid isegi mitte haisvaid pakendeid saaks see 140 L täis?
    EI, me sõidame suure SCANIA.-ga iga kahe kuu tagant kotikese järele ja võtame 140 L hinna.
    JNE…
    Kui on vaesus, kui on puudus, kui on ülemõistuse hinnad ja kohustused, siis peaks ehk kõike seda korrigeerima?
    Kuidas on võimalik, et sellise kaose mistahes alal tekitanud antvärgid saavad täispensioni, kuid rasket tööd rüganu kolm aastat läheb aasta ette?
    Kuidagi imbub ikka ja jälle pähe mõte, et REF ja sotsid on korraldanud terve riigi neid teenima, jättes selle kõrgema võimu, ehk rahva (päris naljakas- kas pole?) täiesti kõrvale?
    Kõigel on omavaheline seos ja kui kusagilt midagi võtta ja panna teise kohta- siis jääb endisesse kohta selle asemel tühjus. Ka rahva hinge ja lõpuks on kõigil järele jäänud ükskõiksus.
    Aga mida siis need klannid tegema hakkavad? Sunnivad piitsaga orjama?
    Ei tule välja, ajaloos on see lõppenud alati ühtmoodi.
    Alati.

Kommentaarid on keelatud

Tähelepanu!

Kuna küberrünnakud aina sagenevad ning Facebook ei ole spämmi tõkestamiseks juba pika aja jooksul midagi ette võtnud, siis olime sunnitud Facebooki kaudu artiklite kommenteerimist piirama.

Anonüümse kommentaari lisamise võimaluse jätsime avatuks.

Täname teid jätkuva toe ja mõistmise eest!
Uute uudiste toimetus.

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused