Maaeluminister Arvo Aller: Mingit nõukaaega ei tule! Abituriendid väärivad võimalust töökogemust saada ja taskuraha teenida!

Rubriik Eesti, Intervjuu On
- Updated
©Uued Uudised
Maaeluminister Arvo Aller.

Maaeluminister Arvo Alleri idee, et põllumajanduses võiksid puuduolevaid töökäsi asendada ajutiselt ka kooliõpilased, vallandas meedias hoogsa keskustelu. „Väga õige algatus,“ kiitsid paljud. „Appi, kas nõukaaeg tuleb tagasi?“ ahmisid õhku mõned. Intervjuus Uutele Uudistele selgitab Arvo Aller, et mingit nõukaaja ihalust tal ei ole, kaugel sellest. Eesmärk on pakkuda täisealistele noortele võimalust töökogemust saada ja taskuraha teenida.

Idee, et õpilased võiksid eriolukorras põllumajandustootjatele appi minna, vallandas eile väikese tormi. Sotsiaalmeedias jagatakse nostalgilisi pilte ja videoid kartulivõtust. Kuidas seda tundepuhangut kommenteerite?

Järgneb Google reklaam. Uute uudiste toimetus ei vastuta Google algoritmide poolt personaalselt teile suunatud reklaamide sisu eest. Soovitame usaldada ainult tuntud ja usaldusväärseid kaubamärke.

Positiivne on see, et maaelu on üle pika aja jälle pildil. Näen, et inimesed tunnevad muret põllumajanduse pärast, maaettevõtluse pärast, töökohtade pärast ja ka noorte pärast. Vaatan, et paljud täiskasvanud põllul töötamise vastu nostalgiat, paljudel meenusid positiivsed mälestused.

Aga jutt, et nõukaaeg tuleb tagasi, on täiesti meelevaldne ja kitsarinnaline. Võib-olla on sellise jutu ajajatel põllutööga seoses mingi ebameeldiv kogemus, mida püütakse nüüd poliitilises võitluses ära kasutada.

Milles kõnealune idee täpsemalt seisneb?

Enamus põllumajandustöödest on mehhaniseeritud, kartulivõtmine ja porgandite korjamine sealhulgas. Kus aga võib vaja minna füüsilist tööd, mille juures saaksid noored aidata, on kapsa korjamine. Saagi valmimiseni on veel neli-viis kuud aega ja võimalik, et oleme selleks ajaks juba normaalses olukorras tagasi ja töölistest puudus ei ole. Me praegu ei tea seda. Aga hetkeseisuga oleks vaja mõnisada inimest juurde. Noored saavad selle tööga hakkama. Nad tahavad ju teenida taskuraha. Ma ei näe mingit probleemi, miks ei võiks täisealised gümnaasiumi lõpuklassi abituriendid 2-3 nädala jooksul teha põllul tööd.

Kutseõppeasutuste õpilased käivad kogu aeg praktikal. Ega neil ei jää sellepärast õppetöö tegemata. Tööd ja õppimist, eriti kui küsimus on 2-3 nädalas, annab mõistlikkuse piires ühildada. See on üks võimalus, kuidas noor saab võimaluse panna ennast proovile, loomulikult koostöös õpilase, kooli, lastevanematega. Mitte keegi ei aja noori sundkorras põllule, aga noored väärivad võimalust.

Osa põllumehi on väitnud, et nad ei noori tööle ei taha.

Jah, aga nemad kasvatavad teisi kultuure, mitte kapsaid, ja seal ei pruugi olla õpilaste kaasamine vajalik. Samuti, me räägime ikkagi täiskasvanud inimestest, mitte alla 18-aastatest.

Tõsi, suvel on puudus ka maasikakorjajatest. Siin on probleem, et õpilaste töökvaliteet võib tootjale minna maksma päris palju, samuti nende väljaõpetamine. Tegelikult on meil puudus ka tööde juhendajatest, kes noori töötegemisel juhendaks.  Tootja ise ei jõua seda teha.

Oleme ministeeriumis mõeldud, et võiks koos kutseõppeasutuste Olustvere, Särevere ja teiste koolidega, kes meil põllumajanduskutset pakuvad, luua juhendajate süsteemi. Juhendajad saaksid noori koolitada ja käia nendega marju korjamas.

Kui palju töökäsi põllumajanduses praegu puudu on?

Meedias ringlevate numbritega on meelevaldselt ümber käidud. Eriolukorras pikendati hooajaliste töötajate kohalolekut kuni 31. juulini. Need hooajatöölised, kes Eestis on, saavad kuni selle ajani tööd teha. Need, kel on luba lõppenud, saavad minna näiteks ehitusest põllumajandusse. Võõrtöölisi on praegu Eestis 400 kandis. Aga vajadus on 1500 hooajatöötaja järele, praegu on umbes tuhatkond puudu.

Kuidas eriolukord Eesti tootjaid veel mõjutab?

Kõige suurema löögi saanud nn horeca sektor ehk hotellid, restoranid ja catering. Köögiviljakasvatajad, kes toodavad restoranidele köögivilja, ütlevad, et kooritud kartul ja porgand praegu ei lähe. See on nišitoode, mida nad tegid konkreetsetele ettevõtetele. See tähendab, et tuleb ümber orienteeruda ja pakkuda toodet läbi e-poe ja kojukande.

Näen selles kriisis head nii palju, et Eesti inimene hakkab rohkem väärtustama kohalikku toitu ja toetab kohalikku tootjat. Ministeerium kindlasti püüab aidata tõsta e-kaubanduse osakaalu ja kohaliku põllumajanduse mainet.

Kas põllumajandusega tegeleval inimesel on põhjust hiljuti vastu võetud kriisiaja lisaeelarvega rahul olla?

Ma arvan, et maalelu seisukohast võib olla rahul. 200 miljonit eurot läbi maaelu edendamise sihtasutuse (MES) maaettevõtlusele, põllundusele, kalandusele, metsandusele, turismile, horecale, seda pole varem juhtunud. See raha leevendab kriisist väljatulekut. Kriis jõuab maaelusektorisse väikses viivitusega, aga me oleme valmistunud ja saame jooksvalt reageerida.

Tähelepanu!

Kuna kommentaaride modereerimise maht hakkas toimetuse väikese kollektiivi tööd häirima, siis oleme sunnitud kommenteerimise peatama. Kui tunnete vajadust ühiskonna asjades kaasa rääkida, siis on selleks võimalus Facebookis ning meediaväljaannete kommentaariumites.

Täname teid jätkuva toe ja mõistmise eest!
Uute uudiste toimetus.

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused