Merliin Grauberg: Soomes elavad eestlased ei saa Eestis toimuvat enam vaikides kõrvalt vaadata

Intervjuu,
©UU
Meriliin Grauberg

Alates maikuust juhib Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna Soome osakonda aktiivne ja positiivne MERLIIN GRAUBERG (28). Tema sõnul näevad Soomes elavad EKRE-t toetavad eestlased lähedalt, millised on liberaalsel teel kõndiva Soome arengud. „Kuigi Eestil on Soomelt palju õppida, on ka asju, mida tuleb õppida vältima.”

Palun tutvustage pisut EKRE Soome osakonda. Kes sinna kuuluvad?

Meil on väga erinevate erialade inimesi. On ehitajaid, kokkasid, kondiitreid, õmblejaid, koristajaid, lasteaiakasvatajaid, müügiesindajaid, bussijuhte, autojuhte, elektrikuid, klienditeenindajaid, baaridaame…

Ühendavaid „õmblusi” on mitmeid, kuid peamiselt on ühine kõigi soov rääkida kaasa meie armsa kodumaa arengus. Paljud, teiste seas ka mina ise, plaanivad tulevikus Eestisse tagasi minna. Seni otsitakse aga pealtnäha sarnase, kuid siiski teise kultuuri keskel võimalusi olla koos oma rahvuskaaslastega.

Kindlasti ühendab meid ka mure Eesti iseseisvuse säilimise pärast. Me näeme, kuidas liberaalsed jõud loovutavad samm-sammult otsustusõigust riigi siseasjade üle Euroopa Komisjonile. Ja me näeme lähedalt, millised on meist liberaalsel teel eespool kõndiva Soome arengud. Kuigi Eestil on Soomelt palju õppida, on ka asju, mida tuleb õppida vältima.

Millised on teie osakonna põhilised tegevused?

Meie liikmed on üle Soome laiali. Seega ei ole suurema hulgaga kokku saamine lihtne. Enamasti käivad mõttevahetused sotsiaalmeedias, näiteks Facebooki gruppides, aga oleme kasutanud ka veebikoosoleku formaati. Samas korraldame mitmeid ühisüritusi, kus saame päriselt kokku.

Kui ma ise osakonnaga liitusin, siis hakkasime tegema pubi- ja karaokeõhtuid. Andsime ette teada, kus pubis oleme ja osaleda soovijad tulid lihtsalt kohale. Facebooki vanu postitusi sirvides saab kinnitust, et esimestel sellistel kogunemistel osalesime kolme-neljakesi, aga iga järgmise korraga tuli osalejaid järjest juurde.

Osakonna üks tähtsamaid üritusi on aastakoosolek.

Miks on teid kokku toonud just EKRE?

Sellepärast, et ei ole teist sellist erakonda, mis koondaks endas rahvuslikult mõtlevaid ja riiklikku iseseisvust hindavaid inimesi.

Mis on praegusel ajal Soomes töötavate ja elavate eestlaste suurimad probleemid. Ja milline on üldine hoiak Eestis toimuva ja Eesti praeguse valitsuse suhtes? Ilmselt on oma osa ka koroonapiirangutel, mis ei lase kahe riigi vahel liikuda. Kuidas sellesse suhtutakse?

Koroonaga seotud reisipiirangud tõstavad Eestis käimise hinda. Suurema perega reisides on see tuntav lisakulu. Seetõttu käiakse Eestis harvem. Kindlasti on see murekoht. Ollakse mures vanemate ja vanavanemate pärast, ent neid vaatamas käia nii tihti kui tahaks ei saa.

Pärast 12. jaanuari „riigipööret” olid siinsed eestlased nördinud. Sarnaselt Eestile algas Soomes suurem Eesti rahvuskonservatiividega liitumine. Inimesed mõistavad selgelt, et enam ei saa olla lihtsalt kõrvaltvaataja ja et oma riigi eest tuleb välja astuda.

Peaminister peaks olema enesekindel ja suuteline riiki juhtima. See on väga vastutusrikas ametikoht ning ei maksa sinna trügida, kui hakkama ei saa.

Soomes on igal inimesel oma ametile vastav väljaõpe ja pädevus. Inimesi ei lastagi tööle, kui tema pädevuses kindel ei olda. Vajalike oskuste puudumisel on igaühel alati võimalik õppida ja need omandada.

Reformierakond teeb Eestis oma kärbete ja poliitikaga täpselt samu vigu, mida nad tegid eelmise kriisi ajal. Need vead tõidki tuhanded eestlased Soome. Ja nüüd näib kõik korduvat.

Millised meeleolud valitsevad Soomes? Küsitlused näitavad, et sotsidest valitsuse populaarsus pole kuigi tugev ja põlissoomlased kasvatavad toetust?

Sarnaselt Eestile „laulab” ka Soome meedia liberaalide laulu, mistõttu on meedia vahendusel tegelikust olukorrast adekvaatset pilti raske saada. Soomlased väldivad poliitikast rääkimist. See on kinni nende heatahtlikkuses, nad ei taha kedagi vaidlemisega pahandada. Seega on üldiseid meeleolusid raske hinnata. Puna-roheline valitsus on inimesed välja vihastanud. Nii mõnelegi tundub, et praegune valitsus vihkab Soomet ja soomlasi.

Kuidas te Soome sattusite?

Olen pärit Tallinnast, pool oma elu olen elanud Rohuneemes mere ääres. Olen väikesest saadik olnud patriootlik – olin kaheksa aastat kodutütar, seiklesin mööda laagreid ja õppisin eluks vajalike teadmisi.

Soome kolisin 2015. aastal. Mind paelus Soome juures karaoke-kultuur: karaokebaare on siin iga nurga peal, igal vabal hetkel leidsin end jälle kusagil laulmast. Olen osalenud isegi Soome karaokemeistrivõistlustel, kus pääsesin finaali.

Soome tuleku põhjuseid on mitu. Ka minu ema elab Soomes. Lisaks paelub mind soov kogeda uut ja õppida uutest olukordadest. Minu jaoks on uued väljakutsed alati köitvad.

Olen töötanud aastaid baaridaamina ja kelnerina. Lõpetasin Soomes Liiketoiminnan ammattitutkinnon, praegu õpin ärikolledžis. Olen ka alustav eraettevõtja, nimelt teeme koos mehega nahast disaini – vööd, käekellarihmad, kitarririhmad. Tegin Soomes äriplaanid ja nüüd teostame neid.

Teisalt tahan Eesti kodanikuna aidata kaasa Eesti arengutele. Erakondliku poliitika kaudu on seda kõige tõhusam teha. EKRE Soome osakonnaga liitusin ma 2017. aastal. Olen kõik need aastad olnud väga õnnelik selle üle, et meil on meeletult tore meeskond. Meie osakonna töö on sujunud hästi ja me täiendame kõik üksteist.

Millised on teie isiklikud tulevikuplaanid?

Tulevikuplaanid on suured: tegutseda ja mõelda suurelt, seista Eesti eest, teha disaini ja teha oma bänd. Nii, et tuleb kiire suvi.

 

 

EKRE Soome osakond

● EKRE Soome osakond moodustati oktoobris 2014, tänaseks on liikmeid 185.

● Peagi alustatakse üritustesarjaga „Kahekõne rahvaga”, kus astuvad üles külalisesinejad, toimub ametlik üldkoosolek ja seejärel meeleolukas koosviibimine. Oodatud on nii liikmed kui ka külalised.

● Olulisel kohal on alati olnud emadepäeva kontsert. Esimesel üritusel esines ka EKRE segakoor.

● Iga aasta 20. detsembril mälestatakse Eesti Vabadussõjas hukkunud Soome vabatahtlikke, mil viiakse pärg vana kirikupargi ausamba juurde.

● Kavas on teha aastas paar väljasõitu Helsingist kaugemale. Osakonna viimane koosolek oli Tamperes ja järgmine on planeeritud Porisse. Plaan on olla EKRE telgiga kohal ka novembrikuisel Helsingi Mardilaadal.

● Aktiivselt käiakse ka Eestis toimuvatel üritustel, milleks on EKRE talvepidu, Tartu rahu aastapäeva üritused ja vabariigi aastapäeva tõrvikurongkäik, EKRE suvepäevad, EKRE kongress, Vaba Rahva Laul jne.

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused