17.05.2019
EKRE eurosaadik Jaak Madison kritiseerib laulupeo korraldajaid eestlusvastasuse pärast.
Neist eurosaadikutest, kes liituvad Brüsselis liberaalide või sotside poliitilise blokiga, ei ole Eesti riigile ja rahvale vähimatki kasu. Ainsana võitlevad Eesti eest rahvuskonservatiivid, kirjutab Jaak Madison.
Kui arvata välja mõni üksik erand, siis ei ole Eestil senistest eurosaadikutest suurt midagi kasu olnud. Enamik neist on läinud Brüsselisse muganduma, mitte Eesti huve kaitsma. Poliitikat jälgivale inimesele on igati arusaadav, miks see nii on. Nimelt on Eestist valitud saadikud liitunud europarlamendis fraktsioonidega, kes toetavad Euroopa Komisjoni föderalistlikku poliitikat, st kiidavad heaks võimu koondamise Brüsselisse, surudes maha igasugused rahvuslikud ilmingud liikmesriikides.
Näiteks kuuluvad europarlamendi liberaalsesse fraktsiooni ALDE nii Reformierakonna kui ka Keskerakonna saadikud. ALDE fraktsiooni esimees Guy Verhofstadt on aga üks tulihingelisemaid rahvusriikide vihkajaid ja föderaliste, kes pidevalt rõhutab vajadust „tugeva“ liitriigi järele. Kurb, aga tõsi – Yana Toom ja Kaja Kallas ajasid europarlamendis ühte ja sama Brüsseli asja. Ning Brüsseli, mitte Eesti asja ajamist jätkavad seal ka nende mantlipärijad.
Euroopa Rahvapartei ehk EPP grupp, kuhu kuulub näiteks Tunne Kelam Isamaast, koosneb samuti föderalistidest. Kelam koos mitme teise Eesti saadikuga hääletas möödunud aasta aprillis resolutsiooni poolt, millega kutsuti üles kehtestama sanktsioone iseseisva Ungari vastu, sest too olevat „üle käte läinud“. Teisisõnu, karistati riike, kes ajavad iseseisvat migratsioonipoliitikat.
EPP grupi liidererakond on Angela Merkeli CDU (kristlikud demokraadid), kelle juhtimisel tekitati 2015. aastal migratsioonikriis, mille tagajärgi tunneme veel kaua. Kokkuvõttes, Kelam muudeti EPP-s kiiresti kuulekaks euroföderalistiks.
Sotsialistide grupist, kuhu kuuluvad Eesti sotsiaaldemokraadid, ei maksa üldse rääkida. Üldjoontes koosneb see blokk vasakradikaalsete vaadetega poliitikutest, kes leiavad, et paljulapseliste perede toetamise asemel tuleks propageerida seksuaalvähemusi ja muid hälbelisi liikumisi ning seda, et „moodsas perekonnas“ ei ole mitte ema ja isa, vaid on „vanemad“. Rahvusriiklus on sotside jaoks loomulikult 19. sajandi ebainimlik düstoopia, nagu väljendus Eesti esisots sm Jevgeni Ossinovski. Iga sotside poolt antud hääl on Eesti riigi ja kultuuri vastu antud hääl.
Esikohal Eesti põhiseadus ja rahvuslikud huvid
26. mail toimuvatel europarlamendi valimistel on Eesti inimestel õnneks laiem valik. Erinevalt kõikidest teistest erakondadest seavad rahvuskonservatiivid Euroopa Liidu poliitika ajamisel esikohale Eesti põhiseaduse ja rahvuslikud huvid, mitte Euroopa Liidu aluslepingud. EKRE programm Euroopa Parlamendi valimisteks on kahtlemata kõige konkreetsem, sisulisem ja jõulisem.
Juba programmi preambulis rõhutame, et Euroopa Liidu ülesanne peab olema liikmesriikide majandusalane arendamine, töökohtade loomine ja rahvusriikide kodanike elatustaseme parandamine, nii nagu see oli 1951. aastal asutatud Euroopa Söe- ja Teraseühendusel. Tuleb meeles pidada, et Euroopa Liidu ainus mõte oli algselt majandusalane koostöö, et vältida tulevikus uusi sõjalisi konflikte, eriti Saksamaa ja Prantsusmaa vahel.
Eesti seisukohast on oluline teha majandusalast koostööd, aga vastu tuleb seista liitriigi ehitamise püüdlustele. Mida rohkem valitakse europarlamenti rahvuskonservatiive, seda paremini on esindatud eesti rahva huvid.
Immigratsioon kontrolli alla
Oma programmis rõhutab EKRE vajadust reformida Lissaboni lepingut, millest sai 2009. aastal niinimetatud Euroopa Liidu põhiseadus. Rõhutame, et meie jaoks peab olema ülimuslik Eesti Vabariigi põhiseadus.
Leiame, et Euroopa Liit peab kaitsma ja väärtustama kristlikku kultuuriruumi ja tõelisi euroopalikke väärtusi, sest seoses moslemite arvu kiire kasvuga on Euroopa identiteet ja väärtused ohus. Ohu kõrvaldamiseks tuleb kontrollida immigratsiooni ja alustada illegaalsete immigrantide tagasisaatmist lähteriikidesse.
Lisaks peame vajalikuks tagada kõikide liikmesriikide võrdne kohtlemine. See puudutab eriti põllumajanduspoliitikat. Samuti leiame, et praeguse Euroopa Komisjoni katse kopeerida NATO-t paralleelse kaitseorganisatsiooni loomisega nõrgestab meie julgeolekut. Meie julgeoleku tagab NATO ja me ei tohi lubada, et Euroopa Liit tekitab lõhesid suhtluses Ameerika Ühendriikidega. Euroopa Liit peab jääma majandusühenduseks, õigemini – see tuleb taas muuta majandusühenduseks.
Tihti võib kuulda väiteid, kuidas Euroopal on hädasti vaja migrante, sest rahvaarv väheneb ja Euroopa sotsiaalsüsteemi ülalpidamiseks ei jätku piisavalt töökäsi. Mida me aga ei kuule on ettepanekud demograafilise kriisi lahendamiseks ja sündivuse suurendamiseks. Rääkida tahetakse ainult immigratsiooni vajalikkusest. Seetõttu oleme pannud oma valimisprogrammi punkti, millega rõhutame, et Euroopa Liit peab keskenduma rahvastiku loomuliku kasvu soodustamisele liikmesriikides. Luban, et meie esindajad Euroopa Parlamendis hakkavad Euroopa rahvaarvu kasvu soodustamise küsimust taguma kui tulist rauda.
Meie liitlased europarlamendis
Me ei ole europarlamendis kaugeltki üksi. Oleme juba alustanud koostööd paremkonservatiivse poliitgrupiga Rahvaste ja Vabaduste Euroopa Eest (ingl k Movement for a Europe of Nations and Freedom), mille moodustavad Euroopa riikide paremkonservatiivsed erakonnad. Praeguse seisuga on blokiga teiste seas liitunud Austria Vabaduspartei, Itaalia Liiga, Belgia flaamide erakond Vlaams Belang, Soome Põlissoomlased ja Taani Rahvapartei.
Prognooside kohaselt saab sellest poliitilisest grupist üks Euroopa Parlamendi olulisimaid jõude, kel on tahet suunata Euroopa tagasi oma alglätete juurde ning kaitsta rahvusriikide suveräänsust ja eripärasid. Seepärast on oluline, et iga Eesti inimene läheks valima ja toetaks konservatiive. On oluline, et saaksime võimalikult palju esindajaid Euroopa Parlamenti. Kui Suurbritannia euroliidust lahkub, saab Eesti ühe europarlamendi koha juurde – kuue asemel seitse saadikut.
Ära lase teistel otsustada, otsusta ise!
Me kõik teame inimesi, kes ei käi põhimõtteliselt valimas, sest nad arvavad, et nende häälest ei sõltu midagi. Tegelikult sõltub küll. Kui eemalejääjad, keda on sõltuvalt valimistest 30-50%, välja tuleksid, oleks valimistulemused suure tõenäosusega hoopis teistsugused. Ei tohi unustada, et kui jätad hääle andmata, siis otsustavad sinu eest teised.
Tasub meeles pidada, et Euroopa Parlamendi valimistel on Eesti üks valimisringkond, mis tähendab, et sõltumata elukohast saab iga inimene valida talle meelepärast kandidaati. Enne otsustamist küsi endalt: kes on see kandidaat? Kelle huve ta teenib? Millise poliitilise blokiga ta Brüsselis liitub? Üks on kindel: liberaalidest ja sotsidest ei ole Brüsselis Eesti riigile ja rahvale mingit kasu. Parim valik on rahvuskonservatiivid. Iseseisva Eesti eest!
Jaak Madison,
EKRE aseesimees,
europarlamendi kandidaat