Jaak Valge ja Silver Kuusik: rahva arvamus ja kultuurikeskuse asukoht Tartus

Referendumid või osaliselt justkui nende asendusainena rahvaküsitlused on vabas ühiskonnas küll erineva kaalu ja kasutusotstarbega, aga põhimõtteliselt samasugused valitsemisinstrumendid kui esinduskogu valimine.

Parlamendi või volikogu demokraatlike valimistega kujunenud koosseis väljendab valijate arvamust eelkõige konkureerinud erakondade ideoloogia alusel. Esinduskogu koosseisu alusel moodustatakse võimuliit ning seatakse ametisse täitevvõim, ent esinduskogule jääb seaduste ja strateegilisemate otsuste vastuvõtmise õigus ja täitevvõimu kontrollimehhanism.

Esinduskogu valitakse aga mitmeks aastaks ja aja jooksul muutuvad valijate arvamused, mõnikord üsna radikaalselt. Veel olulisem on aga, et paljude, eriti mitteideoloogiliste küsimuste puhul ei lähe seisukohtade erinevuste veelahe mitte erakondade valijaid pidi, vaid kõigi erakondade toetajate seas on nii ühe kui teise arvamuse toetajaid. Seega ei pruugi esinduskogu koosseis alati kodanike arvamust kajastada.

Ehkki meedia on pööranud peatähelepanu üleriigilistele referendumitele, toimub õhtumaades hoopis rohkem just kohalikke referendumeid. Kahjuks on Eesti nii üleriigiliste kui kohalike referendumite sageduselt üks Euroopa punaseid laternaid.

Mujal Euroopa riikide kohalikes omavalitsustes hääletatakse paljude kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate küsimuste üle, näiteks otsustatakse alkoholimüügi piiranguid, maksustamist, tuulegeneraatorite paigaldamist või seda, kas oma territooriumile majutada pagulasstaatuse taotlejaid. Soomes on viimasel kahekümnel aastal korraldatud ligi 60 kohalikku rahvahääletust.

Eestis rahva algatatud siduvaid rahvahääletusi korraldada pole võimalik. EKRE eesmärk on seda olukorda muuta, ent praegu saaks Tartus küsimusi otsustada rahvaküsitlustega, mille tulemus ei ole juriidiliselt siduv, aga mille alusel saab volikogu teha tartlaste eelistatud otsuse.

Nii võiks näiteks otsustada linna aukodanikke, tänavate nimesid ning paljusid teisi linnakodanikke puudutavaid küsimusi. EKRE fraktsioon Tartu volikogus andiski läinud neljapäeval menetlusse eelnõu, millega reguleeritakse rahvaküsitluste korraldamist.

Hoopis rohkem võiks Tartus aga korraldada ka avaliku arvamuse uuringuid ehk gallupeid. Need on suhtelised odavad, õiguslikult ega poliitiliselt siduvateks ei saa neid lugeda, aga nad näitavad ära tartlaste eelistuste põhisuuna.

Käesoleval ajal on põnevaim küsimus tartlastele endiselt kultuurikeskuse asukoht. Linnavõimu pakutud keskpark on keskuse asukohana tekitanud suure osa tartlaste seas tugevat vastuseisu. Peale valimisi moodustatud võimuliit on küll koalitsioonilepingus kuulutanud, et senist kavandatud hoonemahtu vähendatakse, kuid see pole asukoha teemat päevakorrast maha võtnud.

Eelmise aasta lõpus tellisime uuringuettevõttelt Norstat arvamusuuringu, kus tahtsime teada tartlaste (kel on õigus Tartu volikogu valimistel osaleda) arvamust selle kohta, kuidas tuleks arendada Tartu keskparki. Enam polnud mõtet küsida enne valimisi võimul olnud koalitsiooni varianti, mille kohaselt tuli keskpark hoonestada suures ulatuses, kuna seda enam päevakorral pole.

Vastusevariante oli neli: esimene – keskpark peab jääma pargiks, seda ei tohi hoonestada, teine – keskparki tuleb ehitada südalinna kultuurikeskus, kuid oluliselt väiksemas mahus, kolmas – keskparki võiks osaliselt hoonestada, kuid südalinna kultuurikeskus on sinna liiga suur, neljas – ei oska öelda.

Viimase vastuse valis vaid kuus protsenti kokku 435 küsitletust, ning see tähendab, et neil, kes on väitnud, et peale valimisi tartlasi kultuurikeskuse asukoht enam ei huvita, pole õigus. Esimese vastuse valis 45 protsenti, teise vastuse 31 ning kolmanda 18 protsenti. Seega neid, kes olid nõus praeguse Tartu valitsuskoalitsiooni plaaniga, oli alla kolmandiku. Kultuurikeskuse keskparki rajamise pooldajad olid vähemuses kõigis vanuse-, hariduse-, tööstaatuse- ja sissetulekurühmades.

Selle arvamusküsitlusega saime teada siiski vaid seda, et tartlaste enamus ei soovi praeguste teadmiste aluse kultuurikeskuse ehitamist keskparki. Samas oleks mõistlik arvata, et kultuurikeskuse ehitamist Tartusse siiski soovitakse.

Tanel Tein on pakkunud, et tulevasel kultuurikeskuse arhitektuurivõistlusel tuleks läbi mängida mitte ainult keskparki ehitamise küsimus, vaid mõned populaarsemad asukohad ka mujal. Me toetame seda seisukohta. Näiteks tuleks kaaluda asukohti nagu Magistri tänava parkla, Atlantise ala, Uueturu park, Vanemuise-esine mägi, Uue ja Pika tänava vahelist tühermaad Anne kanali ranna kõrval.

Seejärel peale avalikku diskussiooni, mil arutatakse läbi nende kohtade plussid-miinused, tuleks korraldada rahvaküsitlus. Nii oleks pidanud tegema juba varem, aasta-kaks tagasi, kui teema oluliseks muutus.

Ent vigade paranduseks pole ka praegu hilja.

Pole välistatud, et niisuguse põhjalikuma arutluse tulemusena selgub, et mõni teine koht on parem, aga samuti pole välistatud, et kõigi argumentide arvesse võtmisel on tartlaste esimene eelistus ikkagi keskpark. Igal juhul on kultuurikeskuse asukohal siis tartlaste heakskiit. Ning niisugune otsustamine peaks olema Tartule omane, kuna Tartu on tarkade kodanikega tark linn.

Jaak Valge, EKRE Riigikogu saadik, Tartu volikogu liige

Silver Kuusik, Tartu volikogu liige

Lugu ilmus algselt Tartu Postimehes pealkirja all “Jaak Valge ja Silver Kuusik: tartlaste hääl peab poliitikas kõlama”