Jaak Valge: „Keegi ei ole keelanud meid Eesti koole eestikeelseks muuta“

Arvamus,
©UU
Jaak Valge

Riigikogu EKRE fraktsiooni liige Jaak Valge pidas keeleseaduse muutmise eelnõu arutelu juures kõne, kus ta rõhutas, et migratsioonipoliitikat tuleb tingimata muuta.

Jaak Valge: „Tegemist on lühikese eelnõuga, mille abil püütakse reguleerida üht väga väikest osa ühest suurest ja väga olulisest teemast. Aga see samm on astutud siiski õiges suunas. Põhjendan seda laiemal taustal.

Kõige usaldusväärsemaid andmeid keeleoskuse kohta pakub meile rahvaloendus. Viimase, 2011. aasta rahvaloenduse kohaselt räägib Eestis kodus eesti keelt 68% elanikest, ning oskab riigikeelt 81,7% elanikest. Seejuures on keeleoskuse definitsioon väga leebe.

Loomulikult ei saa selle olukorraga kaugeltki rahul olla. Olen juba ka siit kõnetoolist öelnud, et Euroopas on ainult üks riik, kus riigikeeleoskus on veel madalam kui Eestis – nimelt Moldova. Tõsi, selle halva olukorra alg- ja peapõhjuseks pole olnud meie riigi poliitika.

Aga tõsiasi on ka see, et meie vene kodukeelega kaasmaalased on suuresti Venemaa meedia mõjuväljas, ning see pole ainult keele, vaid ka julgeoleku küsimus. Olukord pole nii hull, kui Moldovas, kus riigi populaarsuselt teine telejaam on RTR-Moldova. Terve elanikkonna arvestuses. Meie venekeelse elanikkonna hulgas on kõige populaarsem telekanal Pervõi Baltiiski Kanal ning me pole suutnud seda olukorda muuta.

Teine olukorrakirjelduse tahk on protsess, mida võib kirjeldada sõnaga üleilmastumine. See on protsess, mille peatamine pole meie võimuses, isegi kui me seda tahaks. Küll aga on meie võimuses selle protsessi mõjude suunamine ja tema negatiivsete omaduste vähendamine eesti kultuurile ja eesti omatunnetusele.

Küsime, kas oleme neile olukordadele reageerinud adekvaatselt, meie põhiseaduse vaimus? Vastus on eitav. Me oleme vene kooli põhjalikult eestikeelsemaks muutmise tähtaegu järjest edasi lükatud. Taas olen siitsamast puldist toonitanud, et eelmisel ja üle-eelmisel aastal jäi Eestisse 4000-5000 idaslaavi riikidest ja Aasia ning Aafrika riikidest pärit isikut rohkem kui lahkus. Nendest uussisserändajatest valdab eesti keelt 4%. Seega – esmaselt tuleks migratsioonipoliitikat muuta, missuguseid eelnõusid EKRE ka esitanud on. Selle asemel peavad ministrid plaani immigratsiooni suurendamiseks.

Niisiis vastan, et me ei ole reageerinud adekvaatselt. Keegi ei ole keelanud meid Eesti koole eestikeelseks muuta, keegi ei nõua meilt massiimmigratsiooni soodustamist. Me ei ole korralikult pidurdanud üleilmastumise negatiivseid mõjusid, milleks keelevaldkonnas on eelkõige ingliskeelestumine. See toimub olmesfääris, kultuurisfääris, linnaruumis, töökeskkonnas, ülikoolides ning ilmavõrgus, aga ka hargmaiste ettevõtete harude või ka peakontorite kaudu. Ingliskeelestumine annab vene kodukeelega kaasmaalastele signaali, et meie ise ei hinda oma emakeelt. Ning miks peaksid siis nemad seda tegema.

Ma usun siiski, et vähe on neid, kes otse ütleksid, et meie ei soovigi Eesti rahvusriiki ja kultuuri edendada. See on tahe, mis meil puudu jääb. Ehk kadaklik ellusuhtumine, mille kohta Anton Hansen Tammsaare kirjutas: kadaklus pole idee ega kultuuriküsimus, vaid tema taotleb ainult elumugavust, kergemat läbisaamist. Kadaklus ei alga ega lõpe sellega, et keegi unustab oma vere, keele ja rahvuse. Kadaklusse võib kuuluda seegi, kui nii väga riputakse võõrsilt laenatud mõtete, maitsete, arusaamiste, püüete, moodide, kommete ja eluviiside küljes. Seegi on kergema ja mugavama äraelamise küsimus. Nõnda pole vaja iseseisvalt mõtelda, vaid igal alal võime tarvitada vaid välismaa mustreid.

Piret Kriivan märgib, et põhjusi ja ettekäändeid, miks me aeg-ajalt kadakateks muutume, on palju: valehäbist, eksiarvamustest, mugavusest, harimatusest, usaldamatusest, upsakusest, laiskusest ja ükskõiksusest.

Tänapäeva kadakad tunnete tihti ära ka sellest, kui loosunglikult räägitakse rahvusvahelistumise vajadusest, kui ülistatakse multikultuursust, kui kiidetakse Brüsselist lähtuvatele või globaalsetele kampaaniatele kriitikata takka, kui püütakse välisomanikele kuuluvatele ja hargmaistele ettevõtetele odavat tööjõudu muretseda või meie riigi otsustusõigust Eestist mujale üle anda. Mina liigitaksin kadakate hulka ka need, kes ei usalda oma kodanikele rahvahääletusõigust.

See eelnõu muudaks meie keeleolukorda minimaalselt. Tegelikult oleks vaja süsteemseid meetmeid, aga eelduseks oleks kadaklusest ülesaamine. Mõned kolleegid kultuurikomisjonist põhjendasid oma eelnõule vastuolekut sellega, et küsimusega tuleks tegeleda põhjalikumalt. Aga ütlen teile väikese saladuse, et küsimusega saab põhjalikumalt tegeleda ka seda eelnõud edasi menetledes. Need kaardistamise ja mõjuanalüüsi nõudmised, mis te olete esitanud, on lihtsalt ettekääne. See on väike, aga märgiline eelnõu, ning kutsun teid üles hääletama selle menetlusse jätmise poolt.“

 

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused