Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Jaak Valge, Loone Ots: Kultuuritöötajate palgatõus peab tõesti olema tuntav

08.12.2022
Jaak Valge ja Loone Ots (paremal)

Tartu linnalt palka saavad kultuuriinimesed on aastaid töötanud nagu hallparuni sulased. Palk on olnud häbiväärselt väike ja veel väiksemaks jäänud. Elukallidus on tõusnud, algul tasa, siis juba märgatavalt. See sügis on tõstnud kulutusi plahvatuslikult. Kultuuritöötajate palgatõusu õiglus on muutunud hädavajaduseks.

Loogilised argumendid ja viimaks streigiähvardus on seadnud Tartu linna otsustajad piinliku olukorra ette. Nad on lubanud, et 2023. aasta Tartu eelarves moodustavad vaba aja ja kultuuri valdkonna tööjõukulud 5,6 miljonit eurot, 17,6 protsenti rohkem kui tänavu. Nii kinnitab vähemalt eelnõu seletuskiri, mida saab vaadata linna kodulehel. Tundub tubli tõus.

Ent tegelikult pole seda mitte. Tarbijahinnaindeks on statistikaameti andmetel tõusnud 2021. aasta neljandast kvartalist 2022. aasta kolmanda kvartalini 20 protsenti. Niisiis kultuuritöötajate palgad reaalhindades ei tõuse, vaid langevad. Linna rahakott pole põhjatu. Võibolla ei jätku linnal tõesti võimalusi kultuuri eest hoolitsejate suuremaks palgatõusuks. Kindel on, et inflatsioon jätkub või isegi kiireneb.

Oleme teinud ettepaneku kultuuritöötajate palgad edaspidi indekseerida, et juhul, kui reaalpalga tõstmiseks tõesti raha ei jätku, saaks kultuuritöötajatele pakkuda vähemalt stabiilsust. Ettepanek lükati tagasi väitega, et inflatsiooni sellega ei peata. Juttu pole aga inflatsioonist, vaid inimeste heaolust.

Sel juhul on arusaamatu, miks indekseeriti aasta tagasi linnapea ja abilinnapeade palgad, kelle töötasud vaadatakse üle iga aasta 1. aprillil ja korrigeeritakse indeksiga, mille väärtus sõltub 20 protsenti tarbijahinnaindeksi aastasest kasvust ja 80 protsenti sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastasest kasvust.

Tõsi, nii otsustas volikogu, aga paraku käitub volikogu enamus täpselt nii, nagu linnajuhid ette kirjutavad. Miks tohib indekseerimist kohaldada kõrgemate linnaametnike puhul, aga neile, kes hoiavad ja edendavad meie kultuuri, seda teha ei tohi? Kas linnajuhid ei peaks solidaarsust näidates ka oma töötasu indekseerimisest loobuma?

Indeksiga või ei, õhku jääb pragmaatiline küsimus. Kust võtta kultuuritöötajate õiglaseks palgaks raha? Linn kinnitab, et kultuuriinimeste jaoks raha ei ole. Ent kultuurihoone jaoks ju on. Süku kogumaksumuseks arvestatakse praegu ligi 90 miljonit, millest kolmandiku peaks maksma Tartu linn. Kui see omaosalus arvestada kultuuritöötajate palkadeks, saaks vähemalt 25 aasta vältel liita kultuuritöötajate palgale igal aastal terve miljoni. Nende palka saaks sel juhul tõsta 38 protsenti.

See tähendaks ka reaaltöötasu tuntavat kasvu. Väljendaks austust kultuurihoidjate töö ja selle kaudu ka kultuuri enda vastu. On ju Tartul kultuuripealinna tiitel.

Praegu näib aga, et kellu võidutseb inimeste üle. Ent teisalt on keskpargi kaitsjad vaidlustanud Tartu linna üldplaneeringu, mis nende väitel lähtus keskkonnamõju aegunud hinnangust. Halduskohus ei võtnud kaebust menetlusse. Riigikohus tegi aga otsuse, et kaebus oli esitatud õigeks ajaks ja halduskohus on kohustatud üldplaneeringu puudujääke sisuliselt arutama.

Mida kultuuritöötajad ise eelistaksid, kas sisu või betooni? Me ei tea seda. Me ei tea ka seda, kas tartlased eelistaksid keskpargi säilitamist ja kordategemist või Sükut. Linnavõim on keeldunud selle tartlastele väga tähtsa ja pika mõjuga otsuse kohta elanike arvamust küsimast. Hoolimata soovitustest ja avalikust huvist ei ole nad korraldanud rahvaküsitlust, kus iga tartlane saaks oma arvamust avaldada.

Meie arvamus on aga kindel. Saabuva kriisi taustal oleks õige sellised megaprojektid, mille puhul on linnaelanike heakskiit nii ehk naa kahtlane, edasi lükata ning keskenduda kultuuri sisule.

 

Jaak Valge, Loone Ots, Tartu linnavolikogu liikmed (EKRE)