Jaak Valge parempoolsetest ja nende manifestist: poliitika eraldusjoon jookseb pigem (vasak)liberaalse globalismi ja konservatiivse rahvusluse, mitte parem- ja vasakpoolsuse vahel

Arvamus,
- Updated
©UU
Jaak Valge

Riigikogu liige (EKRE), ajaloolane Jaak Vage kirjutab, et tal pole mingit kavatsust sekkuda Isamaa erakonna siseasjadesse, ent kuna parempoolsete manifest on teretulnult aktiviseerinud debatti Eesti poliitikasihtide üle, analüüsib ta seda oma vaatevinklist, st rahvuskonservatiivi silmade läbi. Seda enam, et meedias on parempoolsete manifesti peetud EKRE vastu sihituks.

Suur osa manifestis deklareeritust on iseenesestmõistetav. Kes ikka tahaks midagi öelda vastu näiteks väidetele, et halvustav suhtumine teistesse lõikab meid ära sõpradest ning vaimult suur riik ei võitle oma mineviku ega rahvaga ning sõnavabadus ja sõltumatud institutsioonid on au sees. Või et läbipaistev ja avatud riik on parim viis korruptsiooni ohjeldamiseks.

Järgneb Google reklaam. Uute uudiste toimetus ei vastuta Google algoritmide poolt personaalselt teile suunatud reklaamide sisu eest. Soovitame usaldada ainult tuntud ja usaldusväärseid kaubamärke.

Ainult takka kiita võiks väitele, et igaühel peab olema jõukohane kaitsta oma huve kohtus ja Eesti seadused peavad kehtima igas kogukonnas ja olukorras või rohkem vabadusi eeldavad suuremat vastutust, haritus, kultuursus ja avar silmaring aitavad teha vastutustundlikke valikuid. Seda, et uuendustele tuleb olla avatud ning kaasaegsetele probleemidele tuleb lahendusi otsida, tunnistaksid ilmselgelt peale EKRE ka sotsiaaldemokraadid ja neoliberalistid, kommunistid ja neonatsid, BLM ja Ku Klux Klan.

Rida väiteid on aga nende mõttest arusaamiseks liiga üldised. Väide, et Eesti peab hea seisma selle eest, et üksikisiku vabadused on igal ajal tagatud ja kaitstud ning turvalisuse kindlustamine ei tohi käia vabaduste piiramise hinnaga, on igati kena. Ilmselt on väga vähe neid, kes vabadusi asja eest teist taga piirata sooviksid, ent väga paljudel juhtudel tähendab turvalisuse tagamine siiski ka reegleid ehk piiranguid ning on selge, et mida suuremad ohud, seda suuremad piirangud. Seega pole võimalik seda väidet lahti muukida ning edasi ei saa niikaua, kui me ei tea, mida lugupeetud parempoolsed selle all ikka täpsemalt mõelnud on.

Ka väide, et enamuse arvamus ei kaalu üles teiste inimeste vabaduste riivet, käib samasse kategooriasse. Kes nood “teised inimesed” ikka on, kas seksuaalvähemused? Sootsium koosnebki erinevatest vähemustest ning konkreetsete vähemuste seisundi määrab alati avalik arvamus ehk demokraatlikus riigis sisuliselt enamuse arvamus, kas esinduskogus või rahvahääletusel. Vastasel korral oleks tegemist autokraatiaga või siis sellega, et tunnistame mingit kodanike endi tahtest mittetulenevate põhiprintsiipide ülimuslikkust.

Eesti oludes võib inimeseüleste põhiprintsiipide omaksvõtmine tähendada kristlust. Ent parempoolsete üks kõneisik Tõnis Kons hoopiski kritiseerib Isamaa erakonna liigset kristlikkust.  Pealegi ei saaks seksuaalvähemuste aktivistide nõudmiste õigustamisel üldse traditsioonilisele kristlusele toetuda.

Udune on parempoolsete hoiak ka rahvuskonservatiivide jaoks eriti tundlikul – rändepoliitika teemal. On tõsi, et konservatiivne poliitika ei seisne sisserände eitamises, vaid targa rände soodustamises ja selle juhtimises Eesti majanduse ja julgeoleku huvidest lähtuvalt, nagu manifestis deklareeritud. Ent misasi see tark ränne on ning kui mahukas see võiks siis olla?

Kindlasti vajab Eesti kõrgprofessionaalseid töötajaid, ent EKRE jaoks on oluline, et ränne ei tooks meile massiliselt odavtööjõudu, mis pidurdab uuendusi majanduses, surub meie palgad alla ja pidurdab meie võõrsile läinud tööinimeste naasmist, samuti, et rände tulemusena ei väheneks eestlaste ja põlisrahvastiku osakaal Eestis.

Viimastel aastatel on täpselt nii juhtunud, rändesaldo Venemaalt, Ukrainast ja Valgevenest ning reast Aafrika ja Aasia riikidest on peaaegu viie tuhandega positiivne, st samasugune kui Nõukogude ajal. Kas parempoolsetele on see olukord vastuvõetav, ning kuidas see tähendab seismist Eesti omapära ja kultuuri eest, nagu manifestis väidetud, me teada ei saa.

Pole arusaadav, mida tähendab suurem koostöö Euroopa Liidu riikide vahel. Kui Euroopa Liidu jätkuvat tsentraliseerimist või detsentraliseerimist ja tihedamat koostööd rahvusriikide vahel?

Segadust tekitab ka väide, et Eesti peab jääma kindlaks läänelikele väärtustele. Me olemegi ju õhtumaade osa, mis tähendab iseenesest, et kanname ajalooliselt läänelikke väärtusi. Ning mitte ainult ei kanna, vaid ka loome neid. Kui manifesti autorid arvavad, et me peaksime olema ainult teatud lääneriikides hetkel domineerivate teatud väärtuste kopeerijad, siis nii oleksime konjunktuursed ja õhutaksime rahvuslikku alaväärsust, mis pole omane parem- vaid vasakpoolsusele. Usinate kopeerijatena poleks meid rahvusena kellelegi vaja.

Kas nende riikide all, kus manifestis väidetult on toimunud kergesti ja kiiresti läänelike väärtuste kursilt kõrvalekaldumine, on mõeldud Ungarit ja Poolat? Küllap, aga kas sellega peaks pimesi nõustuma? Kõigepealt – miks peaks neil Euroopa maadel olema vähem õigust euroopalike väärtuste kujundamises kaasa rääkida? Neid riike on süüdistatud demokraatiast hälbimises, aga klassikalisi poliitiliste režiimide parameetreid mõõtva Polity süsteemi järgi saavad Ungari ja Poola kõige värskemate (2018. aasta) andmetel parima demokraatiareitingu ehk 10 punkti, ent näiteks Prantsusmaa ja Belgia, missuguste riikide riigipead on kritiseerinud Ungarit ja Poolat demokraatia puuduse pärast, vähem, vastavalt 9 ja 8 punkti.

Toonitagem, et Polity mõõdab demokraatiat, mitte liberaalset demokraatiat, mis on teine, hiline mõiste, mis tõenäoliselt oma laialivalguvuse tõttu varsti käibelt kaob. Praegu kasutatakse seda mõistet instrumendina nende riikide ründamiseks, kus ei viida läbi vasakliberaalset poliitikat. Nii näib, et ka siinkohal ei esinda manifest mitte parempoolsust, vaid vasakliberaalsust.

Väga vaieldav on manifesti väide, nagu oleks meil peale iseseisvuse taastamist eriliselt hästi läinud, ning nüüd on saavutused kahtluse all ehk nagu manifestis väidetakse, “ehitasime üles kaasaegse lääneliku ja jõuka riigi”, ning “lähiaastate peamine valik on, kas suudame vabaduse ja heaolu teel jätkata või mitte.”

Esiteks – kui see ka nii oleks – pole Eesti vanale poliiteliidile nii iseloomulik oma saavutustega praalimine kuidagi iseloomulik läänemaisele kultuuriruumile. Neile, kes on kogenud jälgilt kiitlevat Nõukogude propagandat, on see eriti eemaletõukav.

Aga teiseks pole see ka tõsi.

Me ei ole jõudnud 15 aastaga Euroopa viie rikkama riigi hulka, missugune lubadus ühe liberaalse erakonna poolt 2007. aastal anti, vaid oleme Eurostati andmetel tänaseks tarbimisvõimekuselt langenud kuue kõige vaesema Euroopa Liidu riigi hulka. Suur osa meie inimestest on siirdunud mujale, peamiselt Soome, Eurostati andmetel elas 2018. aastal teistes Euroopa Liidu riikides 7,3% Eesti kodanikku. Suurem mujale siirdumine toimus eriti kiiresti Eesti täiesti ebaõnnestunud majanduspoliitika tõttu, mis tõi aastatel 2008-2009 kaasa Euroopa kõige järsuma majanduslanguse.

Küllap on meil läinud keskmiselt või alla selle. Eesti inimesed väärivad enamat, aga ma ei oleks aga nõus parempoolseid arvustava sotsiaaldemokraat Lauri Läänemetsa väitega, et üleilmsed kriisid on tõestanud, et õhuke riik iseenesest on läbi kukkunud ning need, kes sellest aru ei saa, moodustavad nostalgiaklubisid. Kriisid pole iseenesest küll midagi selletaolist tõestanud, aga tõsi, pole põhjust arvata, et senise majanduspoliitikaga positiivse murrangu saavutaksime. Loomulikult ei pea see olema riigikeskne, nagu Läänemets arvab, aga ei pea ilmtingimata tähendama ka seda, et manifestis nõutud avatusest ja rahvusvahelistumisest loobutakse. Küll aga tuleb loobuda dogmadest ja tarvitada pragmaatilist uuendustele aldist poliitikat.

Missugune see on, väärib diskussiooni. Seda aga ei soodusta tühi demagoogia, nagu näiteks vasakliberaalses meedias meelsasti massiliselt paljundatud ühe parempoolsete juhtpoliitiku väide, et EKRE üritab taaskehtestada kolhoosikorda. Tegemist on maaeluministri mõtteavalduse tõlgendamisega, minister aga ütles, et gümnasistidel võiks olla võimalus põllumajandust aidata. Samal tasemel teise inimese mõtteid väänates võiksin mina väita, et kõne all oleva poliitiku teade, et ta ei taha, et ta lapselapsed peaksid pidama lahinguid Eesti põldudel, tähendab vallutussõjale üleskutsumist.

Parempoolse poliitika ainus alternatiiv ei ole enam vasakpoolne poliitika, nagu Lauri Läänemets deklareerib ja parempoolsete manifest meile sisendab. Peavoolumeedia on meid aastaid sinnapoole suunanud, soovides meie poliitilist dispuuti kitsendada. Tõsi, parem- ja vasakpoolsusel on ehk tähendus veel majanduspoliitiliselt, aga kasvõi meie sotsiaalvõrgustikes süttivate diskussioonide järgi peaks olema selge, et uus poliitika eraldusjoon jookseb hoopis teravamalt (vasak)liberaalse globalismi ja konservatiivse rahvusluse vahel. Esimest esindavad Eesti vasakpoolsed koos multikultuursuse ideoloogiaga küllap täiuslikult, Eesti parempoolsed oma manifesti järgi võib-olla ja loodetavasti mitte alati ja päris.

Ning lõpuks veel parempoolsete manifesti kõige agressiivsemast väitest, et parlamentarismi ei tohi mõtlematult lammutada ning tuleb hoiduda “populistlikest katsetest avada põhiseadust või kehtestada seadusi rahvahääletuse teel”. On võimalik aru saada, et kriitiliselt on sihitud just EKREt. Tõnis Kons kinnitab isegi, et EKRE tegeleb teadlikult oma rahva tülliajamisega selleks, et olla pildil.

On tõsi, et niisugune võimaluse loomine tähendab põhiseaduse muutmist. Ent kas muu kriitika on sisuline? Kas rahvahääletused lammutavad parlamentarismi? Kas näiteks Läti ja Leedu, kus need võimalused olemas on, on vähem parlamentaristlikud kui Eesti?

EKRE on alati väitnud, et kodanike initsiatiivi rahvahääletuste algatamiseks nähakse mitte parlamentarismist loobumisena, vaid selle tugevdamisena. Küsimus on tegelikult rahvaalgatuse ja -hääletuse künnistes ja filtrites, mille targa seadmise korral väldime nii kodanike edasist riigist võõrandumist kui ka parlamentarismi destabiliseerimist. Nii vasakliberaalne meedia kui parempoolsed võiksid negatiivse eelhoiaku asemel sisuliselt teemasse süveneda.

Kui seda – EKRE ühte olulisemat programmilist nõudmist – pidada tülliajamiseks, siis tuletan meelde, et põhiseaduse muutmist nii, et kodanikel oleks võimalik algatada referendumeid, toetab või pigem toetab 4/5 kodanikest, vastu on aga 4%. Juba see peaks demokraatlikult mõtlevatele poliitikutele olema argument iseenesest. Selle elluviimine ei tähenda tülliajamist, vaid vastupidi, ühiskonna identiteedi tugevdamist.

Jaak Valge

Artikkel on ilmunud ERRi portaalis

17 commentsOn Jaak Valge parempoolsetest ja nende manifestist: poliitika eraldusjoon jookseb pigem (vasak)liberaalse globalismi ja konservatiivse rahvusluse, mitte parem- ja vasakpoolsuse vahel

  • Avatar

    Humanitaaridele on pidevalt vaja meelde tuletada, et on olemas loodusseadused. Inseneridele õpetatakse seda kohe, sest nemad peavad konstrueerima tehiskeskonna, mis ei tapa ja seepärast peavad seadmed ja süsteemid vastama loodusseadustele. Näiteks sild peab kandma märgitud raskust. Ilmselt oli “Uhti, uhti uhkesti” lastelaulu sillakese kolmest tegelasest Viisk, Põis ja Õlekõrs autor Viisk humanitaar.

  • Avatar

    https://youtu.be/__8_xkpEftw

    Siit tulevad mõne tunni pärast kõned — loodetavasti, sest hetkel on liinid üsna maas — ilmselgelt sihilikult.

  • Avatar

    https://youtu.be/6B7MoFME5zc

    Nt. Aga ka segamiste ja linkidega käib möll.

  • Avatar

    Küsisin meie filmis “Põlevad piirid”:superluurajalt Viktor Suvorovilt, et kas Eesti oleks pidanud 1940. aastal vastu hakkama ja ta ütles – selle riigi- ja väejuhi, kes tollal julges niimoodi küsida oleks pidanud kohapeal riigireetmise pärast maha laskma. 22 aastat toitis rahvas relvajõude (Laidoneri hobused, lossid. jne) sõjaks Venemaaga ja tasus sel ohul vaid tekkida, kui hakati küsima, et kas ikka tasub ja et ehk ei maksa jne.

    • Avatar

      Hea näide moraaliprobleemist: mis juhtub siis, kui etteotsa saadakse mingitel muudel alustel.

  • Avatar

    Sakalas kirjutas K.Kallas mida teeksid reformid teisiti kui praegune valitsus,miks nad ei täitnud siis 17 aastat oma lubadusi,nüüd samasugused uusisamaalastest marxid tulevad lagedale sama kavaga mis ee200 ja teised sotsliberid,õudne mõelda kui isamaa nendega diili teeb.

  • Avatar

    “Küsimus on tegelikult rahvaalgatuse ja -hääletuse künnistes ja filtrites, mille targa seadmise korral väldime nii kodanike edasist riigist võõrandumist kui ka parlamentarismi destabiliseerimist.”
    —— Siinkohal soovitan koraanist õppust võtta, kus olla selline lause see, et õppida tuleb kasvõi saatanalt endalt. Alustuseks võiks IT riigis ju olla peale UU kommentaariumi olemas ID kaardiga sisselogimise teel ja oma nime alt arvamuse avaldamise riiklik foorum. Midagi nagu meie THI rahvakogu laadset, aga mitte ühe piiratud projekti raames, vaid alati käimasolev ja täiustuv. Võimumehed saaks otsesemat tagasisidet kõigilt huvigruppidelt, ning teaks paremini enda käitumist seadistada.

    Vasak ja parempoolsusega on aga tõesti nii, et definitsioonid ei ole ühesed, ei ole isegi üldist definitsiooni. Vasakpoolne olla liberast jne. Parempoolne aga see tõeline patrioot. Meil on hunnik sõnu mis ei ole defineeritud, kuid mida kasutatakse slõugan-malakatena kellegi sildistamisel. Tegelikult on nende sõnade taga ühiskonna aspektid, mida ei tohiks totalitaarseks lasta, vaid millel on oma ajas oma koht ja osatähtsus. Vasakpoolsus-kogukond-kommuun, kommunism. Parempoolsus-konkurents-motivatsioon-kirg soov olla teistest parem midagi tehes ja saavutada püüdes. JNE.

    • Avatar

      iD rahvuskogu peaks olema isiku suhtes tagasiside kaitstud, nagu e-valimised. Hääletada peaks saamas täpselt IT-defineeritud ‘-ismide’ (kommunism, kapitalis) ja teisi ühissuhteid määravate terminite poolt ja vastu. Mingil moel peaks asjaga seotud olema ka isiku vastutus oma seisukohtade eest – heategevuslik osalusmaks suhtelise osana oma intellektuaalsest (autoriõigus) või materiaalsest (raha) kapitalist (??). Humanitaarteadustes me räägime tavaliselt ‘kvaliteetidest’, mille tähenduse mõõtmiseks kasutatakse ainult ekstreemseid hinnanguid hea/halb või õige/vale- See viibki lihtsalt sõnelemisele – vaidlusele sõnade tõlgenduse, aga mitte nendega märgistatud nähtuste sisu üle.

    • Avatar

      iD rahvuskogu peaks olema isiku suhtes tagasiside kaitstud, nagu e-valimised. Hääletada peaks saamas täpselt IT-defineeritud ‘-ismide’ (kommunism, kapitalis) ja teisi ühissuhteid määravate terminite poolt ja vastu. Mingil moel peaks asjaga seotud olema ka isiku vastutus oma seisukohtade eest – heategevuslik osalusmaks suhtelise osana oma intellektuaalsest (autoriõigus) või materiaalsest (raha) kapitalist (??). Humanitaarteadustes me räägime tavaliselt ‘kvaliteetidest’, mille tähenduse mõõtmiseks kasutatakse ainult ekstreemseid hinnanguid hea/halb või õige/vale- See viibki lihtsalt sõnelemisele – vaidlusele sõnade tõlgenduse, aga mitte nendega märgistatud konkreetse nähtuste sisu üle. Enne, kui “räägime asjast” tuleks kokku leppida ‘asja’, näiteks ‘rahvuse’ või ‘rahvuskultuuri’ üksikasjalik IT-definitsioon.

    • Avatar

      Kuna eestlased on 90% ulatuses iibepuudelised 2-, siis on iibepuudelisi 90% ka igas parteis ja ka valijad on 90% iibepuudelised. Kuigi erinevate parteide iibepoliitikad on erinevad, on nad erinevalt ebaadekvaatsed ega taga kestmist. Ka muusikalise kuulmiseta inimeste laulujorud on erinevad, kuid erineva joruga. Need laulujorud ei saa põhimõtteliselt olla viisi järgi. Nii ei saa ka iibepuudelise enamusega parteide iibepoliitikad olla sellised, et tagavad iibe tõstmise negatiivsest nulligi.
      Kui suurendada valimistel iibeliste perede(viisipidajate) häälte kaalu sellega, et anda vanemaile ka laste hääled ja valima lubada vaid inimesed, kes teevad perega piisavat kestmispanust: 3L+0EURi, 2L+600EURi, 1L+1200EURi, 0L+1800EURi, siis valitakse rohkem iibelisi kandidaate otsustajaiks ja siis võib ka iibepoliitika muutuda adekvaatseks. Valima saab seega inimene, kes on perega näidanud täiskasvanu võimekust teha kestmiseks piisavat panust: 3L+0EURi, 2L+600EURi, 1L+1200EURi, 0L+1800EURi ja tal on laste lisahääled. Lastetu, kes on perega maksnud iga kuu lastetusmaksu 1800EURi, saab valima ja tal pole laste hääli lisaks. Kolmelapseline saab laste kasvatamise eest valima ja kumbalgi vanemal on lisaks 3 laste häält.
      Vaid valijaskonna piiramine nii, et suureneb täiskasvanu võimekusega 3+ inimeste osakaal, saab meid hääbumisest päästa. Parteide vahetamisel ei muutu iibepoliitika adekvaatseks ja me hääbume rahvana iibepuudesse.

  • Avatar

    ISAMAA 3.0 (Isamaa nn parempoolsed separatistid) = sorosfashistlikud-rassistlikud Gruz 200, reformipopulistid, eurosotsid (libasotsid)

  • Avatar

    Hr. Jaak Valge! On tõsi, et Eesti pole jõudnud Euroopa 5 rikkama riigi hulka, kuid Te ei saa eitada Reformierakonna (ja mitmete teiste) tõsiseid pingutusi selle väljakuulutatud eesmärgi elluviimisel. Märgatav osa eestlastest jõuti ju rikastesse riikidesse laiali jagada. Andrus Ansipi poolt välja hõigatud kurikuulus lause “Eesti 15 aastaga viie rikkaima riigi sekka!” on võtmeks toimunu ja veel praegugi edasi toimuva mõistmisel. Nime alla ‘Eesti’ mahuvad geograafiline piirkond ja rahvas, kes ikka veel seal elab. Andrus Ansip ei rääkinud Eesti riigist, vaid Eesti rahvast. Ei tohi unustada, et mainitud isik on väljaõppinud politruk, tema kunagisele ametikohale polnud juhuslikul karjeristil võimalik kuidagi jõuda. Andrus Ansipi parteikaaslase Kaja Kallase poolt Jüri Ratasele üleoleva irve saatel kingitud raamatuke “1984” on Reformierakonna programm kirjanduslikus vormis.

    • Avatar

      Vabaks saades 29 aastat tagasi arvasime, et saime vabaks ka surelikkuse survest piisavalt perega panustada 3L+0EURi, 2L+600EURi, 1L+1200EURi, 0L+1800EURi igakuiselt kestmisesse, et loomulikku surevust kompenseerida ja sellega rahva arvu säilitada. Nüüd 29 aastat hiljem, kui 1 miljonilise rahvana oleme jätnud sünnitamata 0,5 miljonit last ja iive negatiivne, oleme sunnitud tunnistama, et oleme ikka edasi surelikud. Targemaks saamise hind on olnud liiga suur.
      Vabaks saades 29 aastat tagasi arvasime, et oleme vabaks saanud tootmise vajadusest. Erinevalt korealastest, kes valisid oma arengutee alguses tootmispõhise ühiskonna tee, valisime meie teadmistepõhisuse loosungi arvates, et suvalisel teemal teaduse tegemine tagab vääramatult siin kõrgtehnoloogilise tootmise tekkimise. Ei ole taganud. On taganud vaid teadusartiklite kirjutamise.
      Kui arengutee alguses valida teadmistepõhisus loosungiks, siis saab tulemus olema vaene ja madaltehnoloogiline Eesti, kus tootearendust ei tehta.
      Kui aga valida Korea taoliselt tootmispõhisus loosungiks, siis on tulemuseks jõukus kõrgtehnoloogilise tööstuse tõttu ja kõrge teaduse tase, mis baseerub omamaiste tehaste tootearenduse vajadustele. Kõrgtehnoloogilise tööstuse lisandväärtus on suurem ja riik ning rahvas jõukam. Kõrgtehnoloogilise tööstusega riigis annab ka börsil raha pööritamine kasumit ja kasu saavad ka pensioniraha pööritavad pensionifondid. Kuna 29 aastat tagasi vabaks saades arvasime, et oleme vabad laste kasvatamise ja tootmise vajadustest, siis olemegi nüüd olukorras, kus iive on negatiivne ja majandustegevuse lisandväärtus sedavõrd väike, et siin ei tasu pööritada ei börsiraha ega pensionfondide raha. Kasulik on asistel noortel siit jalga lasta.

  • Avatar

    Mina olen üks neist, kes valis Jaak Valge Riigikokku. Tundub, et ma ei eksinud.

    Kõik, kes krigistavad Poola ja Ungari peale hambaid, võiksid aru saada, et tegemist on Õhtumaa tuumriikidega. Rootsi on neist oma ajaloo tõttu vähem õhtumaine. Järelikult ei ole mõistuspärane, kui Rootsi hakkab Poolale ja Ungarile õhtumaiseid väärtusi õpetama. Miks peaks sell meistrit õpetama? Mida on sellil meistrile õpetada?

    Isamaa “parempoolsete” manifest oli lihtsalt üks sogane pläust. Nad on vist otsustanud partei õhtale saata.

    Kunagi ütles mulle üks grupitreeningute treener, et temal ja ta kolleegidel on raske autojuhilube teha. Tööl ütlevad nad ju: “Tõstke vasak käsi!” ja tõstavad ise parema käe (sest nad on nagu peegelpilt).
    Kas esimesed parempoolsed polnud mitte need, kes istusid poodiumil kuninga paremal käel? See tähendab, et auditooriumi jaoks olid nad ju vasakul!

    Ma kujutan Isamaa “parempoolseid” sõidueksamil “paremale” pööramas. See oleks siis maakeeli sohu. Vasak suunatuli neil igatahes juba vilgub.

    Nad võiksid vähem hämada ja olla natuke ausamad. Nende nn. “avatud rahvuslust” kommenteeris kõige tabavamalt ühes oma intervjuus (:) kivisildnik. Ta tõmbas käega üle kõri ja randmete ning tõi paralleeli avatud vereringega.

    • Avatar

      Mul ei lastudki Ekret valida. Nõuti sissekirjutust. Kuigi avalike valimistingimuste hulgas seda nõuet polnud. Sellega tuleb A.P. juhilubadesaaga meelde. Ekre, võtke midagi ette, võidate vbl mõne hääle juurde.

  • Avatar
    uskmatu-toomas

    Millal jõuame niikaugele,et suurt osa inimesi huvitavad probleemid pandaks rahvahääletusele või onngi rahvas nii lool.et seda ei saa kunagi teha ?
    Üks repliik paneb natuke mõtlema-“Neile, kes on kogenud jälgilt kiitlevat Nõukogude propagandat, on see eriti eemaletõukav” !
    Mida teeb meie suur iidol Trump igal oma esinemisel ?

  • Avatar

    Mis ajast vabamüürlased tegelevad rahvuslusega, neid huvitab oma kõrgete isade käsk ehitada kakapruuni nagu egiptlased, Kalergi Euroopa impeeriumi. Ega kõrgvabamüürlasele Merile asjata antud Kalergi medalit. On ju Respublikaanid Meri loozhi liikmed.

Lisa kommentaar:

Your email address will not be published.

Tähelepanu!

Kuna küberrünnakud aina sagenevad ning Facebook ei ole spämmi tõkestamiseks juba pika aja jooksul midagi ette võtnud, siis olime sunnitud Facebooki kaudu artiklite kommenteerimist piirama.

Anonüümse kommentaari lisamise võimaluse jätsime avatuks.

Täname teid jätkuva toe ja mõistmise eest!
Uute uudiste toimetus.

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused