Jaanus Karilaid peaks muretsema Keskerakonna, mitte EKRE pärast

Keskerakonna üks juhtpoliitikuid Jaanus Karilaid ründab ERR-is rahvuskonservatiive, ja kuigi ta väidab, et  tema erakond ei peaks EKRE pärast muret tundma, kumab loost läbi just see mure.

“Jah, nad on tõusnud ajutiselt populaarsuselt teisele kohale erakondade seas, peapööritus on silmnähtav. Nende sõnavõtud toovad neile aga valusa pohmelli,” ütleb Karilaid.

Teine positsioon ei ole EKRE-l ajutine – ta on selles olnud juba alatasa, Karilaidi “kogenum, kõige tugevam, ka ränkraskeid päevi näinud, kuid imeliselt vankumatu” Keski aga on ikka päris kõvasti kukkunud. Kunagi oli see ju suurim ja tugevam erakond, kelle võimust eemal hoidmiseks pidi Reformierakond erinevaid koalitsioone tegema, nüüd aga ollakse võbelemas teise ja kolmanda positsiooni vahel ning erinevates koalitsioonides.

Karilaid meenutab katseid Keskerakonda “välja suretada” ja usub, et see ei õnnestu. Aga kas ongi seda vaja üritada – Keskerakond on sedavõrd korrumpeerunud, et see suretab ennast ise. Pealegi ei usu ilmselt keegi Keskerakonda päriselt kaduvat – ta jääb alles igal juhul, aga tema mõju muutub lihtsalt marginaalsemaks. Nagu Isamaal.

KE poliitik läheb oma õeluses nii kaugele, et meenutab aastatagust EPL-i: “Kokku on Eesti Konservatiivses Rahvaerakonnas 264 seadusrikkujat. Täpselt pooled neist on sooritanud räige kuriteo. Naistepeksjad, pedofiilid jne. Mis kaalub selle bande kõrval üks Priit Toobal?”

Karilaid ei meenuta aga seda, et valimiste eel võeti EKRE nimekirjad esimesena ette, et neid valusamalt lüüa, ja hilisemad teiste erakondade nimekirjade ülevaatused tõid ette hoopis hullema pildi, seda just KE, RE ja sotside osas. Tipust alla kukkunud Toobal pole ainuke, Keskerakond ise on paras bande tipptasemel kõrgkorruptante.

“Selge, et praegu otsivad kõik, millega silma paista, tähelepanu võita ja hääli koguda. Kõige lärmakamalt EKRE. Ja kõige meeletumalt. Pärast kaht aastat Keskerakonnaga kooselu valitsuses oleks neid nüüd opositsioonis nagu mingi kärbes hammustanud,” väidab Karilaid.

EKRE-s pole tegelikult midagi muutunud, ta on endiselt häälekas konservatiivset maailmavaadet kaitsev erakond. Küll aga muutus Keskerakond – just tema reetis koalitsioonikaaslased ja läks ühte punti Reformierakonnaga, kes oli eelmise koalitsiooni põhioponent. Keski käitus reeturlikult ja nüüd imestab Karilaid, et miks teised nende peale kurjad on? Ehk tuleks peeglisse pilk heita?

“Aga Keskerakond ei lase neil riigilaeva uppi ajada. /…./ Meeltesegaduses EKRE-l ei õnnestunud lõhkumistöö – suurendada ühiskonna pingeid ühe tühise reitingu pärast,” räägib Karilaid.

Riigilaeva ajab Keskerakond edukalt uppi ka opositsioonita, omapoolse lõhkumistööga Reformierakonna kaisus. “Meeltesegadus” aga iseloomustab pigem Karilaidi ennast – niipalju oleks ikka pidanud jõudma oma endisi koalitsioonipartnereid kahe aasta tundma õppima, et neid mitte sel moel iseloomustada. EKRE võitles tolles võimuliidus ikkagi väga põhimõttekindlalt oma valimislubaduste, mitte reitingute eest.

“Ka kõikide oma probleemide keskel on Keskerakond ainult tugevnenud. Ja läheb aina tugevamaks. EKRE murrab oma hambad ja peatselt ei mõista neid enam keegi. Me oleme võimelised tegema koostööd kõikide Eesti erakondadega, kes päriselt tahavad Eesti elu edasi viia,” kirjutab Karilaid.

Keskerakond ei lähe tugevamaks. Ta võib püsida, aga tugevamaks ei lähe, taaka on palju ja puhastumissoovi ei ole. Koostöö erakondadega, kes tahavad Eesti elu edasi viia, aga käib Keskerakonnal valsi taktis – kord sotsid ja Isamaa, kord EKRE ja Isamaa, siis Reformierakond, ja lõpuks on nad valmis ka “kahesajatajaid” ja rohelisi “järele proovima”, nagu Izmailovaga Tallinna linnavalitsuses tehti.

Mis aga puutub EKRE “hammaste murdmisesse”, siis niipalju peaks Karilaidil ikkagi poliitikuvaistu olema, et näha EKRE tugevat positsiooni konservatiivses tiivas – pisut euroskeptilist, rahvusriiki hoidvat, migratsioonivastast ja geiagenda agressiivsust vastustavat. See positsioon jääb, sest neid eesti rahva seas tugevaid põhimõtteid ei võta keegi üle, pole sellist jõudugi, sest kõik on liberaalses sängis.

Karilaid oli muide seesama poliitik, kes omal ajal lubas EKRE taltsutada, nüüd aga valab tuld ja tõrva, sest see ei õnnestunud. Ennekõike aga tuleks poliitikul loobuda savisaarlikust paranoiast, et keegi tahab kindlasti Keskerakonda hakklihamasinasse suruda – õppigu erakond parem ise sealt näppe eemal hoidma.